Otsingu sõnad: maja.
| Ma mäletan aegu, millal olid tunded ja emotsioonid,
Aga nüüd ma tunnen vaid tühjust.
Ma mäletan aega millal ma nägin iga hommik päikest,
Aga nüüd ainus päike mida ma näen on pilve taga.
Ma näen pilte pruunisilmsest naerupallist,
Aga nüüd ma näen vaid silmi täis tühjust.
Ma mäletan pisaraid voolamas mööda nägu,
Aga nüüd ei saa neid pisaraid isegi mitte suurim valu.
Ma mäletan neid südamelööke mis olid jõulised,
Aga nüüd kahtlen südame olemasolus.
Ma mäletan auku maja kõrval kust välja sai ronitud,
Nüüd on alles vaid auk, millel poole ääri. | | Elu, Minevik, Olevik, Kurbus | | Lisas: KReidla @ 2021-04-10 | Hinne: - |
| Kui elektrik majas käis
sai maja klõpsust särtsu täis.
Põlema läks iga lamp
rõõmus oli kogu kamp.
Sai ahjus liha praadida
ja patareisid laadida.
Täis sai laetud iga aku
kaableid seinast ära kaku!
Pliidil supp ei ole lake
elektrikule meeldis sake.
Buduaari pandi leedid
kilpidesse tõmbeneedid.
Vana pime viidi ära
Olgu uuel aastal sära!
| | elekter, uus-vana, töö, söö | | Lisas: contract @ 2020-01-01 | Hinne: 5 |
| Miks just täna, täna just,
lumehelbeil tantsulust?
Aed ja maantee liiga must,
sestap tuisutaat ju tahab
jõuluks panna vaiba maha.
Sestap lumehelbeid kingib
jõulupühaks ümberringi.
Peagi valge vaip on maas,
valged majad, valge laas.
Helbeid täis ka aknaklaas.
Oota, ära akent pühi,
seal on kirjas ju:
"Häid pühi"! | | Ira Lember, lumehelbed, jõulud, lumi | | Lisas: ragged @ 2019-12-22 | Hinne: - |
| Nüüd meil uued moodsad ajad,
nüüd meil kõrged klaasist majad,
nüüd meil kiles joogipett,
mõnel kodus internet.
Nüüd meil kiired mootorsaanid,
arvutid ja aeroplaanid,
köögis undab mikrouun,
toit saab selles tulikuum.
Kuid endine üks tähtis mees,
kel hallikarva habe ees,
kel nikid-näkid koti sees,
kes ajast aega jõulumees. | | Olivia Saar, jõulud, internet, jõulumees | | Lisas: ragged @ 2019-12-22 | Hinne: - |
| Jõuluviis on selge Tiiul,
tema käes ju laulab viiul.
Teda saadab Sass,
kellel kontrabass.
Teised lapsed ümber puu
laulavad: "Oh, kuusepuu!"
Jõululaul nüüd kõlab majas,
jõululaul ka õues kajab,
jõuluviisist kumab kuusik.
Jõulutaat, kes tuntud muusik,
tuleb tuppa, vaatab ringi,
paneb nurka oma kingid,
ja siis haarab vitsa vöölt...
sellega ta takti lööb. | | Ira Lember, jõulud, jõuluviis, jõululaul | | Lisas: ragged @ 2019-12-22 | Hinne: - |
| Kord oli koht mu sõnal kodumajas,
käis minu hääl ka loodusesega koos.
Mu lauldud laul siis laanest vastu kajas
ja metsad kohisesid tuulehoos.
Õrn ritsikute viiul luhas kaikus,
siit päeva teele saatis linnukeel.
Vaid mõne viivu kestis öine vaikus,
kui loodus virgus koidutule eel.
See esimene heli metsa süles
ka teised lauljad latva rivistas.
Kõik laululinnud ärkasid siis üles,
mets ümberringi aina vidistas.
Veel üle luha laotus udulina,
õrn haavaoks jõe kohal vabises.
Jäi pilvevarju ergas taevasina,
sealt vihmapiisku maale krabises.
Öö vaikne tuulesahin kõrvu paitas
ja oma laulu laulis vaskitamm.
Vee kaunis hääl siin unistada aitas,
kui äratas mind jälle võõras samm.
Head sõpra tundsin häälest kinnipüütust,
ei olnud ohust hoitava signaal.
Koos kannatada tuli sääsetüütust,
kui vikat heina niitis heinamaal.
Erk muusika mu meeli muuta suutis,
mind rõõmsaks tegi laululinnu lend.
Vee vool mu elulaeva suunda muutis,
vaid hetkeks seal ma unustasin end.
Veel kahe käega haaran paadimõlast,
seejärel koske kaob mu appihüüd
Jääb inimese hellast häälekõlast
üks mälestuste kaja alles nüüd. | | Uno Sikemäe, kodumaja, tuulehoog, laululinnud, vihmapiis, sääsetüütus, heinamaa, appihüüd | | Lisas: ragged @ 2019-12-15 | Hinne: - |
| Männitüvi laane süles
lagendikul kasvas üles.
Õhk siin läbipaistvalt puha, ümberringi lilled luhas.
Tuuled vormisid tal võra,
tüves polnud ühtki mõra.
Vastu taeva sinifooni
laotas rohetavat krooni.
Künkal suure kivi taga
püüdis loodust kaunistada.
Kõrge, sihvakas ja sale
kasvas männi palgipale.
Sobis hästi majaseina,
loodus kaua kandis leina.
Ainult suurus kivi säästis,
alusmüüri seest ta päästis.
Kivistunult kivi püsis,
männivarju taga küsis.
Kännul aga tüdruk juba
istus oma raamatuga.
Väike plika, känd ja kivi-
kolm on kõrvu nagu rivi.
Teised kaks siin olid paiksed,
ainult tüdruk kasvas vaikselt.
Kivi otsas laane süles
kändu mööda ronis üles,
sealt ta jälgis silmapiiri,
püüdis peole päiksekiiri.
Kivil pikk on eluiga,
kändki seni vastu pidas,
kuni tüdrukust sai ema,
tagasi kord tuli tema.
Tuli lapsega ta süles,
ronis kännu peale üles.
Väike tüdruk ülalt märkas,
männitaim all rohus tärkas. | | Uno Sikemäe, kivi | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| On rõõm teid õnnitledes teele saata,
näen igas silmapaaris tänumeelt.
Aeg peatu hetk ja veel kord sinna vaata,
kus koos me õppisime emakeelt.
Ma täna teid veel kõiki õrnalt noomiks,
nüüd lapsed, võite kallistada mind.
Las sõprus jääda südamete prooviks
ja koolipõlve igatsema hing.
Kui vaevab sind veel mõni väike valu
või rinda torgib pahanduste pind.
Eel lahkumist kõik vembud andeks palu,
siis minevik ei kummita siit sind.
Hea sõbrameel onvanal koolimajal,
sa talle küllalt naeratada said.
Nüüd lennake kui "linnukesed ajas,
teel leidma radu elus helgemaid.
Kool armastas teid, toites imeväega,
siit küllalt tarkust kogutud on nüüd.
Võid lauldes minna elu uude päeva,
kus igat sammu saatma jääb su püüd.
Siit koolist saadud teadmist hoida suuda,
ja oma tulevikku kauniks loo,
ka elusaatust lilleliseks muuda,
veel peotäis õiepungi kooli too.
| | Uno Sikemäe, jumalajätt, aabits, koolipõlv, koolimaja | | Lisas: ragged @ 2019-12-01 | Hinne: - |
| |
