| Ema ei paistnud kunagi igatsevat paremaid asju elus.
Kui ta seda ka tegi, ei ütelnud ta seda iialgi isale.
Ta ei tahtnud kunagi olla enamat kui ema ja naine.
Kui ta seda ka tegi, ei ütelnud ta seda iialgi isale.
Ainus asi, mis näis elus tähtis olevat,
oli luua meile hubane kodu ja teha meid õnnelikuks.
Ema ei tahtnud enamat kui seda, mis tal juba oli.
Kui ta seda ka tegi, ei ütelnud ta seda iialgi isale.
Isa jättis ta tihti üksi.
Kuid ta ei pannud kojujäämist pahaks.
Kui ta seda ka tegi, ei ütelnud ta seda iialgi isale.
Ja ta ei tundnud kunagi puudust lilledest
ja kaartidest ,mida isa talle alati saatmata jättis.
Kui ta seda ka tegi, ei ütelnud ta seda iialgi isale.
Ta leppis sellega, et tema eneseohverdust peetakse loomulikuks,
ning tal polnud vaja seda kõike, et olla õnnelik.
Ja ta nagu ei märganudki, et isa teda ei suudle ega emba.
Kui ta seda ka tegi, ei ütelnud ta seda iialgi isale.
Ühel hommikul ärkasime ja leidsime kirjakese,
mille ema oli hoolikalt isale kirjutanud.
Kui isa selle siis ette luges,
ei uskunud me oma kõrvu,
et ema oli kirjutanud niisugused sõnad.
Ta kirjutas, et lapsed on küllalt suured,
nad ei vaja teda enam eriti,
ning ta on läinud otsima armastust, mida nii väga vajab.
Olime emale olnud kõigeks nii kaua,
kuid ta lihtsalt ei suutnud enam vastu pidada.
Ta ei kavatse enam kunagi koju tagasi tulla.
Kui ta seda ka teeks, ei ütleks ta seda isale.
Hüvasti, isa! | | Mõeldes emale.... | | Lisas: sirelike @ 2008-03-24 | Hinne: 4.25 |
| Olen väljas igal õhtul,tehes seda,mis pole õige,
ning naine nutab mu pärast.
Kui olen rentslis ja tema ravitseb mu muhke,
kuidas ta küll nutab mu pärast.
Ja ta ei kaeba kunagi,ta varjab alati oma valu,
kuid mina tean ometi:
Ta on nii piinatud,sest olen viinud ta läbi põrgu;'ometi sunnib ta end naeratama.
Ta peab olema pühak,Issand teab,et mina seda pole.
Olen mõistnud,et siin mu silmade ees
on pühak.
Vaateaknal on kleit,mida ta vahiks või silmad peast,
kuid ta pöörab silmad kõrvale.
Ta oleks oma sünnipäeval rõõmustanud
minu kingituse üle.
Nüüd on ta sünnipäev käes,kuid mu taskud on tühjad,sest
olen raisanud viimsegi sendi
vana sõbraga puhkepäevil pidu pannes.
Olen talle haiget teinud ikka ja jälle.
Ta peab olema pühak,Issand teab,et mina pole.
Olen mõistnud,et siin mu silmade ees,
on pühak.
Kas pean minema,kas pean jääma?Ma tõesti ei tea,
Mu meeltes on segadus.
Peagi koidab ja kui ta leiab,et olen läinud,
On see tema jaoks parem?
Näen, kuidas ta nutab unes,
sestap suudlen ta pisarmärga põske.
Põlvitan ta päitsisse ja palvetan.
Ja ma kustutan valguse,astun välja öhe,
ning lähen oma teed.
Ta peab olema pühak,Issand teab,et mina seda pole.
Olen mõistnud,et siin mu silmade ees,
on pühak. | | Mõttes mees | | Lisas: sirelike @ 2008-03-24 | Hinne: 4.5 |
| Kuskil on piir,
millest üle ei minda.
Kuskil on meeletu pidur.
Kuskil on miski,
mis rinda ei mahu.
Seal kuskil algabki kidu.
Rind viimaks lõhkeb.
Ja vallandub pidur.
Meeletu kasv tõukab tõkked.
Piirid on vabad.Kuid
piiride taga aeglaselt kustuvad lõkked.
Kauatulnule päikest napib-
see läinud pooleldi looja.
Hiljatulnule suurtest lõketest
jäänud vaid veidike sooja. | | luuletus-elu | | Lisas: sirelike @ 2008-03-23 | Hinne: - |
| Mu sees on umbseid tänavaid,
kus võõras jalg on harva käinud,
ja okste varjus väravaid,
kust keegi pole sisse läinud.
Neil ronirohtu mattunud
on päevapragunenud peeled
ning roosterähmast kattunud
kõik võtmesuud ja lukukeeled.
Ei rüsele seal rahvasumm,
kus pole keelusilte löödud.
Müür magab.Aiaäär on tumm
ja võõras märkamata möödub. | | luuletus-elu | | Lisas: sirelike @ 2008-03-23 | Hinne: 4.33 |
| |
