| Kuskil on piir,
millest üle ei minda.
Kuskil on meeletu pidur.
Kuskil on miski,
mis rinda ei mahu.
Seal kuskil algabki kidu.
Rind viimaks lõhkeb.
Ja vallandub pidur.
Meeletu kasv tõukab tõkked.
Piirid on vabad.Kuid
piiride taga aeglaselt kustuvad lõkked.
Kauatulnule päikest napib-
see läinud pooleldi looja.
Hiljatulnule suurtest lõketest
jäänud vaid veidike sooja. | | luuletus-elu | | Lisas: sirelike @ 2008-03-23 | Hinne: - |
| Mu sees on umbseid tänavaid,
kus võõras jalg on harva käinud,
ja okste varjus väravaid,
kust keegi pole sisse läinud.
Neil ronirohtu mattunud
on päevapragunenud peeled
ning roosterähmast kattunud
kõik võtmesuud ja lukukeeled.
Ei rüsele seal rahvasumm,
kus pole keelusilte löödud.
Müür magab.Aiaäär on tumm
ja võõras märkamata möödub. | | luuletus-elu | | Lisas: sirelike @ 2008-03-23 | Hinne: 4.33 |
| |
