. .
.
Täna on reede, 24.05.2019, kell on 01:43       
kasutaja: parool: Registreeru?
. Märksõnad » kurbus .
   
« Eelmine  Leht: 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11   Järgmine »

Sina

Kui mõtlemast lakkan,
siis kurb mul hakkab.
Sa oled mu päike,
kuni algab äike.
igatsus, päike, äike, kurbus, armastus
Lisas: ragged @ 2009-02-18 Hinne: -


Ta on siin, aga keegi ei näe teda

Ta on siin, aga keegi ei näe teda,
keegi ei näe ta nukraid silmi.
Nad ei näe, et ta kaunid sinised silmad
on täis pisaraid.

Ta seisab siin, aga keegi ei tunne teda,
keegi ei tunne kurbust ta südames.
Nad ei tunne, et ta armastust täis süda
on tegelikult nii üksi.

Ta räägib siin, aga keegi ei kuule teda,
keegi ei kuule ta värisevat häält.
Nad ei kuule, et ta õrnadelt huultelt
kostuvad abipalved.

Ta sureb siin, aga keegi ei märka teda,
keegi ei märka ta väikest keha lamamas.
Nad ei märka, et ta tahtis vaid olla...
elu, kurbus, süda, armastus, surm
Lisas: ragged @ 2009-02-11 Hinne: 3.33


Igatsus

Armastus ei kilomeetreid küsi,
igatsus on vahel heagi vist.
Kui ei oleks kurbi lahkumisi,
siis ei oleks ühtki helget kohtumist.
armastus, igatsus, kurbus, lahkumine, kohtumine
Lisas: ragged @ 2009-02-06 Hinne: 1


Armastus

Kallis ma mõtlen iga hetk,
iga sekund ainult sulle.
Ma ei taha seda teha,
ma tahan lihtsalt su juurde.
Tahan su tuliseid huuli
mu huultel tunda
ja pehmet keha
vastu mu keha panna.
Ütle mulle: "Mis mul tuleb
selleks küll teha?"
Ma vajan su hellust ja puudutusi,
sama palju kui sinagi musu
Tahan suuri kallistusi
ja et tõstaksid minu tuju!
igatsus, kurbus, armastus
Lisas: sipsik801 @ 2009-01-09 Hinne: 4


Vahest ma tahan

Lumi on sadanud maha,
õhk on niiske ja külm.
Asi mida ikka veel tahan
on kiire ja valutu surm.
Ma tahaks,et elu saaks läbi,
et kaoks kõik valus ja halb.
see kõik mida siiani nägin
on olnud vaid kole ja karm.



Ma tean ,et tuleb veel aegu
mil õnnelik olla ma saan.
Kuid siiski täna ja
praegu ja kõigist olen õnnetuim ma !!!!
Ma tahan,et elu saaks läbi
et kaoks kõik valus ja halb....
Sest kõik mida siiani nägin
on olnud vaid valus ja karm......
Kurbus, surm
Lisas: lea1999 @ 2008-12-19 Hinne: 4.5


armastuse keerdkäigud

Ma nutan vaikides,
pisarad põskedel voolavad.
Kivikuju meenutan niimoodi seistes,
käed jõuetult külgedel ripuvad.

Ja keegi tähele ei pane,
vaid üksinduses nutta julgen.
Inimest kelle ees nutaksin, pole.
Ta liikunud lühikese aja jooksul kaugele.

Rohkem asju enda sees hoian
kuulan teiste muresid ja vaikin ise.
Kui aga varju alla jõuan,
siis kurbusepisarad välja lasen.

Kuidas saab kaugeneeda nii?
Hetk tagasi olime parimad sõbrad,
nüüd mõni päev ei vaheta sõnagi.
Se ei tohiks nii lõppeda.

Miski me vahele tuli
või lihtsalt saatus selline.
Võib olla võtab mu igavene uni -
vabatahtlikult. Kas paneksid tähele??
armastus, kurbus
Lisas: kledrett @ 2008-12-06 Hinne: 5


õue igatsus

Ma olen toas ja ootan päikest,
ise olen veel väga väike.
Vaatan aknast millal tuleb,
päike kaunis akna alla.

Minu sõbrad õues jooksevad,
kuid mina nukralt vaatan neid.
Ma õue minna ei taha,
sest sõbrad mind narrivad.
sõbrad, kurbus, igatsus, päike
Lisas: tupsu1122 @ 2008-11-17 Hinne: 3.67


kurb koerake

Üks lugu mis räägib paljude eest. Kes seda lugu teile ise jutustada ei saa. Kui me mõtlema pole hakanud, siis nüüd oleks viimane aeg. ``Kuidas sa võisid?`` kui ma olin veel kutsikas, esinesin ma sulle oma veidrustega ja panin su naerma. Sa kutsususid mind ennda lapseks hoolimatta paljudest näritud kingadest ja paarist mõrvatud pojast, sain ma sinu parimaks sõbraks. Kui ma olin pahandust teinud, vibutasid sa oma sõrmega minu poole ja küsisid ´´kuidas sa võisid?´´ sul oli koguaeg kiire, aga ikka leidsid sa aega, et minuga koos olla. Mäletan neid õhtuid, kui nuuksusin sinu voodis ja kuulasinu sinu saladusi ja salajasi unistusi. Uskusin, et elu ei saagi olla parem! Me käisime pikkadel jalutuskäikudel ja jooksudel pargis, autosõitudel, jäätist somas. Ja ma tegin pikki uinakuid põikese käes, oodates et sa õhtul koju tuleksid. Lõpuks hakkasid sa aina rohkem aega tool veetma ja põhendusid oma karjäärile. Otsisid üha rohkem endale inimesest kaslast. Toetasin sind läbi südamemurdmiste ja pettumuste. Mitte iialgi ei noominud ma sind halbade otsuste eest. Kuni sa armusid. Tema nüüdseks su naine, ei ole ´´koerainimene´´, aga ikkagi tervitasin teda meie kodus. Üritasin näidata pühendumust ja kuuletusin talle. Olin õnnelik, sest sina olid õnnelik. Kui lapsed sünndisid jagasin sinu erutust. Olin lummatud nende roosast värvist, nende lõhnast ja soovisin samuti nende eest hoolitseda. Aga te muretsesite, et ma võin neid vigastada ja nii veetsin ma enamase ajast pagentaduna teises toas või kuudis. Oi , kuidas ma tahaksin neud armastada, aga olen hoopis vangis. Kui nad kasvasid, sain nende sõbraks. Ma oleksin neid kaitsnud oma eluga, kui oleks vaja olnud. Hiilisin nende voodisse ja kuulasin nende saladusi ja salajasi unistusi. Nüüd on sul karjäär ja võimalus kolida teise linna, aga te kolite korterisse, kuhu koduloomi ei lubata. Tegite õige otsuse arvestades oma ´´perekonda´´, aga oli aeg kui mina olin sinu ainus perekond. Olin autosõidul pärast elevil, kuni me jõudsime koerte varjupaika. Seal lõhnas koerte ja kasside, hilmu ja lootusetuse järgi. Pidid oma poja sõrmed minu kaelarihma küljest lahti kangutama. Kui ta karjus: ei, isa! Palun, ära luba neil võtta minu koera!´´ ja ma muretsesin tema pärast, ja õpetuste pärast, mida sa olid talle jaganud: sõprusest, lojaalsusest, armastusest ja vastutusest, ning austusest kõigi elusolentite vastu. Ja siis läksite te igaveseks! IGAVESEKS! Mõõdus nädal, mõõdus kuu. Kuulsin same, mis päeva lõpus minu juurde tulid ja tatsasin temaga piki vahekäiku eraldatud tuppa. Hämmastavalt vaiksesse tuppa. Ta tõstis mu lauale, sügas mu kõrvu ja palus mitte muretseda. Mu süda tagus ootates, et mis nüüd juhtub, aga samas oli mingi leevendus, sest ma juba teadsin. Lakkusin õrnalt tema kätt, samuti, nagu olin toetanud sind aastaid tagasi. Temal langes pisar põsele. Vangi päevad olid otsa saanud!! Ta lükkas osavalt süstlanõela minu veeni ja tundsin nõela ja külma vedelikku liikumas oma kehas. Uniselt lamama, vaatasin tema solmi ja pomisesin: kuidas sa võisid? ta sosistas: ´´mul on nii kahju!´´ ta laööistas mind ja selgitas, et see on tema töö. Ja kasutades oma viimast energjat üriitasin talle hetkeks seba liputades märku anda, et minu ´´ kuidas sa võisid´´ ei olnud temale suunatud. See oli sinule suunatud sinu armastatud peremees! Sest ma mõtlesin sinust. Ma mõtlesin sinust ja ootasin sind igavesti.IGAVESTI! igavesti
kurbus
Lisas: Edvin @ 2008-10-16 Hinne: 4.25


Üksik hing


Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.

Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.

Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.

Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.

Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.

Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.

Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.

Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.

Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.

Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.

Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.

Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..

Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.

Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.

Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.

Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..

See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...
Üksindus, valu, armastus, tulevik, õnn, elu, kurbus
Lisas: marika1990 @ 2008-10-14 Hinne: 3.67


Peatu hetkekski

Peatu hetkekski sa, ära kogu aeg rutta,
kuigi mõnus on naer, vaja vahel ka nutta.
Jätta pisara soola mõrune kibedus,
põske mööda las voolab silmavee libedus.
Pärast hea on naerda oma kurbuse üle,
hinge säramist kaeda, puhas peegel süles.
Peatu hetkekski sa, ära koge aeg rutta.
Kuigi mõnus on naer, vaja vahel ka nutt
rutt, naer, nutt, pisar, kurbus, hing
Lisas: ragged @ 2008-10-12 Hinne: -

« Eelmine  Leht: 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11   Järgmine »
. .