躪s lugu mis r滗gib paljude eest. Kes seda lugu teile ise jutustada ei saa. Kui me m鮰lema pole hakanud, siis nd oleks viimane aeg. ``Kuidas sa v鮥sid?`` kui ma olin veel kutsikas, esinesin ma sulle oma veidrustega ja panin su naerma. Sa kutsususid mind ennda lapseks hoolimatta paljudest n鋜itud kingadest ja paarist m鮮vatud pojast, sain ma sinu parimaks s鮞raks. Kui ma olin pahandust teinud, vibutasid sa oma s鮮mega minu poole ja k黶isid 创kuidas sa v鮥sid?创 sul oli koguaeg kiire, aga ikka leidsid sa aega, et minuga koos olla. M鋖etan neid 鮤tuid, kui nuuksusin sinu voodis ja kuulasinu sinu saladusi ja salajasi unistusi. Uskusin, et elu ei saagi olla parem! Me k鋓sime pikkadel jalutusk鋓kudel ja jooksudel pargis, autos鮥tudel, j滗tist somas. Ja ma tegin pikki uinakuid p鮥kese k鋏s, oodates et sa 鮤tul koju tuleksid. L鮬uks hakkasid sa aina rohkem aega tool veetma ja p鮤endusid oma karj滗rile. Otsisid 黨a rohkem endale inimesest kaslast. Toetasin sind l鋌i s黡amemurdmiste ja pettumuste. Mitte iialgi ei noominud ma sind halbade otsuste eest. Kuni sa armusid. Tema ndseks su naine, ei ole 创koerainimene创, aga ikkagi tervitasin teda meie kodus. 躵itasin n鋓data p黨endumust ja kuuletusin talle. Olin 鮪nelik, sest sina olid 鮪nelik. Kui lapsed s黱ndisid jagasin sinu erutust. Olin lummatud nende roosast v鋜vist, nende l鮤nast ja soovisin samuti nende eest hoolitseda. Aga te muretsesite, et ma v鮥n neid vigastada ja nii veetsin ma enamase ajast pagentaduna teises toas v鮥 kuudis. Oi , kuidas ma tahaksin neud armastada, aga olen hoopis vangis. Kui nad kasvasid, sain nende s鮞raks. Ma oleksin neid kaitsnud oma eluga, kui oleks vaja olnud. Hiilisin nende voodisse ja kuulasin nende saladusi ja salajasi unistusi. Nd on sul karj滗r ja v鮥malus kolida teise linna, aga te kolite korterisse, kuhu koduloomi ei lubata. Tegite 鮥ge otsuse arvestades oma 创perekonda创, aga oli aeg kui mina olin sinu ainus perekond. Olin autos鮥dul p鋜ast elevil, kuni me j鮱dsime koerte varjupaika. Seal l鮤nas koerte ja kasside, hilmu ja lootusetuse j鋜gi. Pidid oma poja s鮮med minu kaelarihma k黮jest lahti kangutama. Kui ta karjus: ei, isa! Palun, 鋜a luba neil v鮰ta minu koera!创 ja ma muretsesin tema p鋜ast, ja 鮬etuste p鋜ast, mida sa olid talle jaganud: s鮬rusest, lojaalsusest, armastusest ja vastutusest, ning austusest k鮥gi elusolentite vastu. Ja siis l鋕site te igaveseks! IGAVESEKS! M貂dus n鋎al, m貂dus kuu. Kuulsin same, mis p鋏va l鮬us minu juurde tulid ja tatsasin temaga piki vahek鋓ku eraldatud tuppa. H鋗mastavalt vaiksesse tuppa. Ta t鮯tis mu lauale, s黦as mu k鮮vu ja palus mitte muretseda. Mu s黡a tagus ootates, et mis nd juhtub, aga samas oli mingi leevendus, sest ma juba teadsin. Lakkusin 鮮nalt tema k鋞t, samuti, nagu olin toetanud sind aastaid tagasi. Temal langes pisar p鮯ele. Vangi p鋏vad olid otsa saanud!! Ta l黭kas osavalt s黶tlan鮡la minu veeni ja tundsin n鮡la ja k黮ma vedelikku liikumas oma kehas. Uniselt lamama, vaatasin tema solmi ja pomisesin: kuidas sa v鮥sid? ta sosistas: 创mul on nii kahju!创 ta la鲻istas mind ja selgitas, et see on tema t鲻. Ja kasutades oma viimast energjat 黵iitasin talle hetkeks seba liputades m鋜ku anda, et minu 创 kuidas sa v鮥sid创 ei olnud temale suunatud. See oli sinule suunatud sinu armastatud peremees! Sest ma m鮰lesin sinust. Ma m鮰lesin sinust ja ootasin sind igavesti.IGAVESTI! igavesti
|
