Enne pulmi!
Mees: Hurra! Lõpuks ometi! Ei jõudnud ära oodata!
Naine: Äkki lähen ära?
Mees: Ei ära isegi mõtle sellele !
Naine: Kas sa armastad mind?
Mees: Muidugi!
Naine: Kas sa oled mind kunagi petnud?
Mees: EI! Kuidas see sulle üldse pähe tuli?
Naine: Kas sa suudled mind?
Mees: Ikka!
Naine: Kas sa akad mind peksma ?
Mees: mitte mingil juhul !
Naine: Võin ma sind uskuda?
Pärast Pulmi : loe alt üles.
| | õnn | | Lisas: Edvin @ 2008-10-16 | Hinne: 5 |
| sind vaadates on tunda seda,
mida kelleski teises pole,
sinu silmis on see,
mida kuskil ennem nähtud ei ole ja vaevalt,
et seda nägema ka juhtud.
Sa ei tea mis see on, ega ju?
See on kirg selle vastu mida sa teed.
Ja kogu see lugu tundub nii tavaline armastuslugu.
Ehk ongi selles vahe,
me mõlemad oleme armunud.
Vähemalt loodan et üksteisse.
Võib olla on meie vahel midagi millest kumbki aru ei saa.
Aga mina tahaks aru saada,
et mõista selle nn. suhte tähtsust.
Kas seda saab üldse suhteks nimetada?
Arvan, et see selgub tulevikus.
Järjekordne küsimus.
Millal on tulevik?
Sest ma tahan vastuseid ja kohe!
Aga ma olen kannatlik,
sest sina oled seda väärt.
Sina oled mu elu,
Kuid sinus on midagi,
mida ma vajan.
Ma ootan teda samas teades,
Ma olen liiga segaduses.
Mul on vaja sind näha,
samas kardan ma sind näha.
Sest kardan haiget saada ning haiget teha.
Kui ma kardan siis ei saagi ju midagi juhtuda, kunagi.
Kuid juba on juhtunud,
Tuleb riskida ja hirmudele vastu astuda,
nagu targad räägivad.
Kui see aitab siis teen seda ka mina.
sinu pärast.
Sest sina oled ju seda väärt.
| | õnn | | Lisas: Edvin @ 2008-10-16 | Hinne: 5 |
On olemas keegi kellest ma hoolin.
On olemas keegi keda ma ei nimeta.
On olemas keegi kellele ma mõtlen.
On olemas keegi kes teeb mu kurvaks.
On olemas keegi kes paneb mu naerma Ja on keegi, keda ma armastan.
aga just sina võid see keegi olla.
oled sa sellele mõtelnud ?
äkki olen ka mina sulle keegi, keda sa armastad (L).
| | õnn | | Lisas: Edvin @ 2008-10-16 | Hinne: 5 |
Õnne sul soovigu kohavad tuuled,
õnne sul soovigu sõprade huuled.
Õnne sul soovigu kallima rind,
õnne sul soovigu terve maailm!
| | õnn | | Lisas: Edvin @ 2008-10-16 | Hinne: 4.5 |
| Üks lugu mis räägib paljude eest. Kes seda lugu teile ise jutustada ei saa. Kui me mõtlema pole hakanud, siis nüüd oleks viimane aeg. ``Kuidas sa võisid?`` kui ma olin veel kutsikas, esinesin ma sulle oma veidrustega ja panin su naerma. Sa kutsususid mind ennda lapseks hoolimatta paljudest näritud kingadest ja paarist mõrvatud pojast, sain ma sinu parimaks sõbraks. Kui ma olin pahandust teinud, vibutasid sa oma sõrmega minu poole ja küsisid ´´kuidas sa võisid?´´ sul oli koguaeg kiire, aga ikka leidsid sa aega, et minuga koos olla. Mäletan neid õhtuid, kui nuuksusin sinu voodis ja kuulasinu sinu saladusi ja salajasi unistusi. Uskusin, et elu ei saagi olla parem! Me käisime pikkadel jalutuskäikudel ja jooksudel pargis, autosõitudel, jäätist somas. Ja ma tegin pikki uinakuid põikese käes, oodates et sa õhtul koju tuleksid. Lõpuks hakkasid sa aina rohkem aega tool veetma ja põhendusid oma karjäärile. Otsisid üha rohkem endale inimesest kaslast. Toetasin sind läbi südamemurdmiste ja pettumuste. Mitte iialgi ei noominud ma sind halbade otsuste eest. Kuni sa armusid. Tema nüüdseks su naine, ei ole ´´koerainimene´´, aga ikkagi tervitasin teda meie kodus. Üritasin näidata pühendumust ja kuuletusin talle. Olin õnnelik, sest sina olid õnnelik. Kui lapsed sünndisid jagasin sinu erutust. Olin lummatud nende roosast värvist, nende lõhnast ja soovisin samuti nende eest hoolitseda. Aga te muretsesite, et ma võin neid vigastada ja nii veetsin ma enamase ajast pagentaduna teises toas või kuudis. Oi , kuidas ma tahaksin neud armastada, aga olen hoopis vangis. Kui nad kasvasid, sain nende sõbraks. Ma oleksin neid kaitsnud oma eluga, kui oleks vaja olnud. Hiilisin nende voodisse ja kuulasin nende saladusi ja salajasi unistusi. Nüüd on sul karjäär ja võimalus kolida teise linna, aga te kolite korterisse, kuhu koduloomi ei lubata. Tegite õige otsuse arvestades oma ´´perekonda´´, aga oli aeg kui mina olin sinu ainus perekond. Olin autosõidul pärast elevil, kuni me jõudsime koerte varjupaika. Seal lõhnas koerte ja kasside, hilmu ja lootusetuse järgi. Pidid oma poja sõrmed minu kaelarihma küljest lahti kangutama. Kui ta karjus: ei, isa! Palun, ära luba neil võtta minu koera!´´ ja ma muretsesin tema pärast, ja õpetuste pärast, mida sa olid talle jaganud: sõprusest, lojaalsusest, armastusest ja vastutusest, ning austusest kõigi elusolentite vastu. Ja siis läksite te igaveseks! IGAVESEKS! Mõõdus nädal, mõõdus kuu. Kuulsin same, mis päeva lõpus minu juurde tulid ja tatsasin temaga piki vahekäiku eraldatud tuppa. Hämmastavalt vaiksesse tuppa. Ta tõstis mu lauale, sügas mu kõrvu ja palus mitte muretseda. Mu süda tagus ootates, et mis nüüd juhtub, aga samas oli mingi leevendus, sest ma juba teadsin. Lakkusin õrnalt tema kätt, samuti, nagu olin toetanud sind aastaid tagasi. Temal langes pisar põsele. Vangi päevad olid otsa saanud!! Ta lükkas osavalt süstlanõela minu veeni ja tundsin nõela ja külma vedelikku liikumas oma kehas. Uniselt lamama, vaatasin tema solmi ja pomisesin: kuidas sa võisid? ta sosistas: ´´mul on nii kahju!´´ ta laööistas mind ja selgitas, et see on tema töö. Ja kasutades oma viimast energjat üriitasin talle hetkeks seba liputades märku anda, et minu ´´ kuidas sa võisid´´ ei olnud temale suunatud. See oli sinule suunatud sinu armastatud peremees! Sest ma mõtlesin sinust. Ma mõtlesin sinust ja ootasin sind igavesti.IGAVESTI! igavesti
| | kurbus | | Lisas: Edvin @ 2008-10-16 | Hinne: 4.25 |
| |
