|
Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.
Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.
Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
et keegi teda ei näeks, ja tema teisi,
sest õnne ta nüüd vihkab ja päikeseloojangut ei salli.
Päike mis läheb looja, meenutab talle ta kunagist õnne,
kuid ta ei taha mäletada midagi mis hea,
ta teab ainult kurja..
ta ei naerata kunagi ja silmades sära ei leia,
ta ei nuta ega mõtle armastusele,
tal on kõigest ükskõik.
Üksik hing, kellel pole vaja mõelda teistele,
ta ei näe kunagi päikeseloojangut,
sest selleks ajaks kaob ta pimeduse varju,
et mitte näha neid kauneid värve,
mis meenutavad armastust.
Kuu varjus ta käib,
jälgib tähti kuid kunagi ei soovi midagi,
sest ta teab, et need soovid ei täitu kunagi..
ja seda ta ei tahakski,
ta on harjunud üksi olema,
ta ei taha armastust ega hoolt
ja õnne ei tahaks ta kunagi enam tunda,
sest see kõik viiski ta sinna kurbusesse.
Ei vala ta pisaraid, mis tulnud armastusest,
ta valab vaid verd kui näeb õnne,
veri mis voolab tal mööda põski, on kui pisarad,
verepisarad.
Kui algab päev kõnnib ta ikkagi mööda tänavaid
otsides üksikuid nurki,
põgenedes päikesetõusu eest,
et kaduda koos ööga..
ootab ta päikeseloojangut,
kuid mitte selleks et seda vaadata.
Päike on tõusnud ja kell lööb peagi keskpäeva,
kuid ei armastus ega õnn seda muuta saa,
et vihkab päevi see üksik hing,
kes tahaks looja minna igaveseks, et olla ainult öö..
see üksik hing soovib vaid olla kuu asemel,
et ei peaks ta põgenema päikese eest.
Pole keegi öelnud et talle ei meeldiks päev
talle ei meeldi vaadata õnne,
sest ta vihkab seda,
talle ei meeldi näha ega tunda armastust,
sest sellepärast ongi ta nüüd üksik hing.
Armastust sai ta tunda,
kuid ta sai liiga palju haiget,
ja haavad ta hinges ei parane mitte iilagi,
ta tahaks vaid leida veel üht sellist hinge,
kes oleks sama üksik nagu temagi,
ja põgeneks koos armastuse eest.
Veel üks üksik hing,
ja elu oleks parem,
kuid kurjust ja kurbust ei võtaks talt miski,
need on ja jäävad ta südamesse,
süda, mille asemel on kivi
süda mis on jääs,
ja mitte keegi ei saaks seda üles sulatada..
isegi mitte päike, sest selle eest ta põgeneb..
Süda kui jää ja hing kui kivi
on murdumatud,
sest nad ongi nii palju murtud,
et enam rohkem ei saa..
talle haiget teha, ega südant murda,
ja ammugi mitte armastust tundma.
Igas öös võib ta näha õnnelikke hingi,
need teevad talle haiget, ja panevad ta verepisaraid valama,
sest sügaval hinges ta tunneb kadedust
miks just tema ei saa enam õnnelik olla,
kuna teda on armastus tapnud,
ta meeli mürgitanud,
ja pisarate asemel verepisaraid valama pannud.
Ta magab päeval, ja näeb und,
kus armastus on sama kaunis kui reaalses elus,
kuid talle on need õudusunenäod,
ja kõige jubedamad hirmud mida ta näha ei tahaks.
Kas on veel keegi, kes kannatab nii,
kes oma kannatusi ei tahagi lõpetada,
kes tahapki nii elada,
üksinda ja üksinduses,
kes ei taha tunda enam armastust mis nii kibe ja valus,
kes ei taha õnne mis lõpuks elu hävitab,
ja nii saigi temastki üksik hing..tänu õnne ja armastusele,
millest ta enam kuulda ei taha..
See üksik hing leidis tee,
ja loojus koos päikesega
nüüd on ta ainult öös, kuhu loojus koos teise hingega,
nad ei ela just õnnelikult,
sest mõlemad vihkavad armastust...
| | Üksindus, valu, armastus, tulevik, õnn, elu, kurbus | | Lisas: marika1990 @ 2008-10-14 | Hinne: 3.67 |
| Peatu hetkekski sa, ära kogu aeg rutta,
kuigi mõnus on naer, vaja vahel ka nutta.
Jätta pisara soola mõrune kibedus,
põske mööda las voolab silmavee libedus.
Pärast hea on naerda oma kurbuse üle,
hinge säramist kaeda, puhas peegel süles.
Peatu hetkekski sa, ära koge aeg rutta.
Kuigi mõnus on naer, vaja vahel ka nutt | | rutt, naer, nutt, pisar, kurbus, hing | | Lisas: ragged @ 2008-10-12 | Hinne: - |
| Elu on raske ja piinarikas.
Küll vahetuvad kaaslased ja vahetuvad
probleemid ja nende tõsidus.
Aegamisi õpid tundma maailma - seda elu,
mis selles maailmas valitseb.
Sa õpid armastama ja armastusest loobuma.
Õpid kuidas näida tugevamana kui sa tegelikult oled
ja sa õpid kuidas kannatada nii,
et sa paistaksid teistele õnnelikuna. | | elu, kurbus, armastus | | Lisas: Katz- @ 2008-10-04 | Hinne: 3.4 |
| Ma sinult armastust ei palu, su armastus ei muuda minu meelt
Sa enam iialgi ei valmista mul valu,ma lähen ära kõigiga su teelt
Sa ära arva, ma ei ole eri, ma põlvili ei lange sinu ees
mis sest, et kuum on armastuset veri ja sellele mõeldes tuikab süda sees.
Ma sinu pärast pisaraid ei vala, ei igatse su rosinsilmi
ei ihalda su huuli tuliseid.
Sa ära minu juurde mures tule, ma vihkan sind ja sinu tegusid,
Mis siis, et näen sind, siis kui silmad sulen
mis sest, et tunded kunagi meid sidusid!
| | valu, kibestumus, kurbus | | Lisas: Jaanika80 @ 2008-09-23 | Hinne: - |
| Mind hoidis Sinu kuumav pilk
ja tõmbas Siinu lembus.
See oli just kui igavik
kuid kadus nagu nimbus.
Ma nägin ainult head vaid Sus
kuid valed olid varjul...
Nüüd südames surn`d armastus
vaid sinu järel karjub.
Mu hinge sees on auk - kas näed!
Ning selle ümber valu.
Sa võtsi kõik need kaunid päe`d
ning jätsid ainult elu.
Ma mäletan su lõhna vaid
ning seda, kuidas naersid.
Su silmis - armu lõõma taga
mind kurjad hinged kaesid.
Su suudlus kõrvetab mu suud
ka nüüd mil oled läinud,
Ma tuhat korda radasi kus oln`d me,
olen käinud.
Sa süüdi pole milleski
ja samas oled kõiges.
Mu elu murdund killestki
veel õhkub ebaõiglust.
Miks otsin Sind ma pilkail öil
ei seda suuda mõista.
Mu elu raevu paksult täis
ning miskit pole hõista.
Sa olid siin kui ingel suur,
nii õnnistust sa andsid.
Ning minu hinge elutu,
sa lõppeks kalmu kandsid.
Oh andesta nüüd mulle Sa
need mõtted patused.
Nüüd juubelda, sest peadselt saad
sa osa matusest.
Mä lähen siit vaid püsti päi
kuid ilma uhkuseta.
Su jume, mis nii ilus näib,
mind ikka püüab petta.
Ma lähen siit, sest oled Sa,
see ainus keda vajan.
Ja pimeduses pilkases
mu hingepiin veel kajab.
Ma loodan, et Sa tuned vaid
üks hetk ka kahetsust.
Sest elu mis nii soojust täis,
sai triiki jahedust.
Ja eksimused rängal teel
mind piinama nad jäävad.
Ka sellel viimse hetke eel
kui jõuan oma kääpa.
Surm lohutab mu nukrat meelt
ning anab hingerahu.
Miks eksitasid mind mu teelt,
ei mulle pähe mahu...
| | Kurbus, armastus, valu, piin, surm. | | Lisas: Luca26 @ 2008-08-30 | Hinne: 3 |
| Sa sulgesid ukse mu ees.
Sisse mind ei lasknud.
Miks tegid sa nii?
Ma oleks ju mahtund | | kurbus | | Lisas: stum2 @ 2008-07-23 | Hinne: - |
| Mu nuttu uppus täna kaunis suvi.
Meel kurb, käib köögiaknal tuvi.
Ja sind ei ole, oled ammu läinud.
Me pole ühte sammu, kunagi vist käinud...
| | õnnetu armastus, suvi, nutt, kurbus, tuvi, sina | | Lisas: ragged @ 2008-07-20 | Hinne: 4 |
| Südames pitsitab,
hing on kurb,
meel on paha,
tuju on kehvemast kehvem.
Tahaks siit ära minna,
tahaks kuskile kaugele,
kus ei ole valu ja vaeva.
Valus ja hirmus on,
sest tegid mulle nii.
Ütlesid,et armastad mind
aga ometi murdsid mu südame.
Miks tegid nii?
Ma ju armastan ikka veel sind,
hoolimata sellest,et mu reetsid.
Oled ainus tõeline armastus mu elus,
ometi paneb see mind kannatama,
hing juba ammu nutab.
Nüüd tunnen kuidas vesi silmisse valgub,
lõpuks miski mööda põski alla voolab,
need on PISARAD-
sedakorda kurbusepisarad... | | purunenud armastus, kurbus, kannatused | | Lisas: saatanaleedi @ 2008-07-09 | Hinne: 4.33 |
| Mu hinges valitseb kurbus.
Kurbus, mille tekitasid Sina.
Sa olid ju see, kes purustas mu südame -
üheskoos kõige kauni ja ilusaga.
MIKS?
Ütle mulle MIKS?
Ma vajan Su hellust, Su hoolt
ja kõige enam vajan ma Sind.
Kallis, ma igatsen Sind.
Palun Sind ma korra veel: "Tule mu juurde tagasi..."
Taevas paistab päike, just täpselt nagu siis, kui nägin Sind.
Vaatasin Su silmadesse, tundsin kirge, kuid nüüd, kui mõtlen Sulle
tunnen valu ja samas ka igatsust.
Tahaksin olla Su embuses, tahaksin olla Sinu jaoks see ainus.
Kuid kelle valisid Sina? Valisid teise ja tema.
Miks loopisid sõnu nii kauneid? Kas teadsid, et sulatad sellega mu südame?
Jah, seda Sa tegid!
Kuid vaatamata kaunitele sõnadele Sa unustasid mu.
Jätsid mind üksi ja südame valutama.
Olen püüdnud Sind unustada, kuid ma ei suuda!!!
Oled mu jaoks KÕIK!!!
Miks on mul unustada küll nii raske???
Tean, et olen Su kaotanud lõplikult...
KUID ARMASTAN SIND IKKA .... ... .. .. . | | kurbus | | Lisas: gretel @ 2008-01-05 | Hinne: 4 |
| Mu silmades on kurbus, mida keegi ei näe.
Mu hinges on üksindus, mida keegi ei tea.
Mu huultel on soovid, mida keegi ei kuule.
Mu südames on haavad, millest keegi ei hooli.. | | kurbus, üksindus, soovid, haavad, mina | | Lisas: @ 2007-10-31 | Hinne: 3.67 |
| |
