Mu hinges valitseb kurbus.
Kurbus, mille tekitasid Sina.
Sa olid ju see, kes purustas mu südame -
üheskoos kõige kauni ja ilusaga.
MIKS?
Ütle mulle MIKS?
Ma vajan Su hellust, Su hoolt
ja kõige enam vajan ma Sind.
Kallis, ma igatsen Sind.
Palun Sind ma korra veel: "Tule mu juurde tagasi..."
Taevas paistab päike, just täpselt nagu siis, kui nägin Sind.
Vaatasin Su silmadesse, tundsin kirge, kuid nüüd, kui mõtlen Sulle
tunnen valu ja samas ka igatsust.
Tahaksin olla Su embuses, tahaksin olla Sinu jaoks see ainus.
Kuid kelle valisid Sina? Valisid teise ja tema.
Miks loopisid sõnu nii kauneid? Kas teadsid, et sulatad sellega mu südame?
Jah, seda Sa tegid!
Kuid vaatamata kaunitele sõnadele Sa unustasid mu.
Jätsid mind üksi ja südame valutama.
Olen püüdnud Sind unustada, kuid ma ei suuda!!!
Oled mu jaoks KÕIK!!!
Miks on mul unustada küll nii raske???
Tean, et olen Su kaotanud lõplikult...
KUID ARMASTAN SIND IKKA .... ... .. .. . |
