| Nagu lugemata ohked uppund iseendasse,
Ohked seitsmesaja aasta piina teelt,
Rehetare warjust tasa wälja heljund päiksepaistele,
Ikka kõneledes oma hirmu keelt:
Kas ei pilwed jälle tõuse katma kinni kodumaad?
Kas ei kandnud ahelate kõla tuul?
Ja weel unes, ehk küll wäljad rahu hõlmas uinuwad,
Hädaohu sõudu kordab arglik luul.
Siiski koidu kuldse kuma ärkand mängu helinas
Oma sügawusi leiab sinu meel
Ja kui kiirte kõne kiigub sinu lehte sahinas,
Kõne wabanenud waimuilu teel. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kui tiiwu ei wõta su mõtete lend,
Ei tõuse kui kotkas sa üles,
Ei ial siis leidnud sa walguses end,
Sa uinud weel tuimuse süles;
Sul koduks siis üksi weel unine muld,
Ei kaswand sul rändaja keppi;
Sa tõuse, sest tõusus üksi on tuld —
Ei walgus wõi uduga leppi! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Tukub kewade öö hõbeuduw, walge,
Wajunud uindunud pää latwu weel mõtlema;
Kaugel kauguste sees ärkand koidiku alge;
Hingab mägine maa, puhkab järw saartega.
Kerged walguse wood heljul lendawad kõrgel —
Kaasa ööpikul siin widin, teine siis sääl
Ärkab, paisub kui koor, täidab loodust kui nõrgel,
Wetel udu ja kuld, pehme wärwide hääl.
Üle metsa ja maa, mäelatwade sõuab
Wägew siis walguse mäng, puhkeb terwitaw lõõm;
Järwes hõiskab walgus, palwe toonisid nõuab,
Kiired pesewad suud, päiksel hommiku sõõm.
Kustunud kewade öö hõbeudune, walge, —
Üksi talude teel unist midagi weel,
Tukuks sirutes sääl päewa higine alge,
Liiguks murede must, pärandus talude teel. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Üks tee wiib üles armastuse maale,
Kui waewalt ärkand koidu-ilu aale,
Üks tee kui tehtud inimeste kõrgustest,
Kuis paistawad meil paremate südamest.
Ja kes siin ial juhtis sinna oma sammu,
See leidis hinges helendawat rammu
Kõik wennaks tunda olemise woos
Ning ennast leida jumalaga koos. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
|
Wihma sajab ja tuuled nutawad —
Kuis nii üksinda lähed,
Üksi kui keskööl mõtted, helinad —
Sügise, tasa su sammud kostawad.
Kadunud isegi tähed.
Kuula, laulan ma, mängin kõigega,
Mängin õitsema salud,
Hüüan kewade-mõtted kohama,
Pillutan õnnede kõla kõndima,
Suutelen rõõmudeks walud.
Waata leekides tõuseb ilule
Jälle kadunud walgus;
Warjul kewade loome südame,
Tunded tõstame ohwriks päiksele —
Hõiskame: surmas uus algus. —
Siiski sajab ja tuuled nutawad,
Kesköö waiksuse wilus,
Sügis, su sammud tasa kostawad;
Laulan sul saateks laulud rändajad,
Laulud koltunud ilus.
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Nii hää on sinu laias warjus istuda
Pääd toetades walge tüwe naale
Ja kaharate okste kõnet kuulata.
Su sahinas ma tõusen rõõmuraale,
Mu kõrwus nagu tuljak tuline,
Läen nagu kadund kaasituste maale.
Nii magus kõik, kui wanaemake
Wast muinasjutu ilma tõttis,
Üht rõõmu külwas lunastuseks teisele.
Sest witsadki su küljest ema wõttis. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Ei püsi neist ükski, nad kaowad
Kui tumestaks uni neil silma,
Kõik linnud, kõik lilled, kõik helinad —
Ja udud need üksi weel heljuwad
Kesk sügise kurba ilma.
Siin õitses weel hiljuti kewade,
Tuul suuteles liikuma lehti;
Siin punus arm pärgasid kõigele,
Mis lootust wajutas rinnale
Ja elule mattis end ehti.
Nad kadunud kõik, nad rändawad —
Ei meilegi kodu siin antud:
Kõik armud, kõik kalmud, kõik kaowad,
Ja mõtted need üksinda küsiwad:
Miks kõik nii rändama pandud. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Mõtte kaljudel!
Sääl kus laulawad kõrguste tuuled,
Kiiguwad õhkude kuulmata luuled.
Awarus naeratab —
Põrmule surm, —
Sääl minu kodu!
Tunde mägestik
Heliseb, kõliseb taewaste poole!
Hingan sääl läikisid tiiwade hoole
Kohinaks paisuda,
Käia kui torm
Tühjuste üle.
Kilke kõrgustes!
Õnnis, kes tühi ei seisa kui kesa,
Õnnis, kel armus ja tarkuses pesa!
Kisawad waresed —
Wuhiseb surm
Tühjuste üle! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Mina, see mõistmata mina, mis aluseks mul!
Mina, see ahel, mina, see kalju,
Kuhu mind köitnud seadus nii walju —
Mina, ma saagiks kui surutud sul! —
Siiski su hämaras rada kui ahetaks,
Sinna mind püüaks, sinna mind meelitaks,
Kõrgem kus inimene nõuaks mind endale —
Sinna, kus uue saan südame.
Kudas sind armastan, kudas sind wihkan ma!
Elan su loomu ühes kui kahte,
Mõista ei mõtelda, mis mõistmata tahte
Köitis mind endasse kahele tapelda. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Oma emarinna naale
Öö, mu südant paiguta;
Oma pimeduse walgust,
Rändaja mul juhata.
Sinu päikse igatsus
Sugulased oleme,
Oma mulda sa mind mata,
Et ma õitsen sinule. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| |
