| 1906.
Ju kadunud on wana, uues ilus
Ju tõuseb elu üle rusude!
Näe, päikse poole mullapinna wilus
Uus püüe leidnud rada ülesse.
Kus surus jää, kus aina lumi lasus,
Nüüd wõimul liigub ader tuline;
Kus murehelin raagus okstes asus,
Sääl kohiseb nüüd lausa kewade.
Pääd tõstke üles päikse poole, üles!
Õnn sätendab ju waimukoidu süles;
Teed wõtke, nagu kewadised weed!
Pääd tõstke! Ehitame koda! Tööle!
Siin elu wõitis, lõppu tegi ööle!
Ei wäsi mees, kes leidnud oma teed!
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Üks õnnis minek kujunedes iseendasse,
Kui olek lapseks kogu elu saladusele,
Et leida oma loomus kõige ilma algust
Ning sulatada endast iga asja walgust.
Ja siiski walutare hääle, mõru kurnaja,
Kõik were sisse uputaja, maru lõhkuja,
Et tuhaski weel kaugele jääks õnnis rahu
Ja üksi pimedusel oleks ilmas mahu.
Üks wõitlus: saagu hangund mullast maigus jällegi,
Surm olgu pühitsetud eluloojaks tagasi!
Nii tõuseb ilm, mis waewleb enda-sünnituses
Ning läeb ja tuleb armastuse saladuses. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| O hing, kas tunned, kuhu surewad
Kõik sihita teed?
O hing, kas tead, kuhu lõpewad
Kõik teeta sihid?
Waata mulle silmi, armas otsatus!
Waata mulle silmi, minu sõber!
Sinu kõne on kui naer saatuseks
Minu kurwale küsimise-laulule;
Sinu kõne kui nutt kostuseks
Minu ärdsele pärimise-mõttele:
Midagi ei jõua pärale!
Kõik on seotud iseendasse:
Meri ja maa, taewas ja päike,
Kõik, mis elab ja on —
Otsata, lõpmata!
O, wiige terwisi, wiige terwisi,
Jumala randadele, walged lagled!
O, wiige terwisi, wiige terwisi,
Walguse wainudele, walged purjed!
Kõik need tunded kogusin lagledeks
Laiale küsimise-lagendikule!
Kõik need mõtted punusin purjedeks
Lugemata pärimise-paatidele!
Sind ma armastan, jumala rand,
Kihlatud üheks mere ja päiksega
Minu hinge kõrgemaks eneseks
Läikide läigiks, helkide helgiks,
Koduta igatseda,
Üksi igatseda!
O, minu kauge, kauge jumala rand!
Wiige terwisi, walged lagled!
Wiige terwisi, walged purjed!
Sinna surewad kõik sihita teed,
Sinna lõpewad kõik teeta sihid —
Ja laul, see lendab üksi!
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| I.
Mannile.
Öö pikk! Öö pikk!
Tuleb Mikk! Tuleb Mikk!
Kustub ju eha! Ase weel teha!
Pehme põhk! Pehme põhk!
Tuleb Mikk! Tuleb Mikk!
Öö pikk! Öö pikk!
II.
Mikule.
Tee pikk! Tee pikk!
Mine Mikk! Mine Mikk!
Ahetab koitu! Esimest loitu!
Ruttu nüüd! Ruttu nüüd!
Manni Mikk! Manni Mikk!
Tee pikk! Tee pikk!
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kesk suwe ööd kui mõttes minu salu,
Üks ööpik üksi hõiskab südames, —
Siis wiljawäljad, puud ja kodu-talu.
Kõik ehawalgel warjuks tihenes,
Ei jäänud muud kui unenägu walge
Kesk põllu-ringi kastet külwades.
Kui peita tahaks kodu sülle palge,
Kui õnnist muinasjuttu korrata —
Ja seisan wait, ei meelde tärka alge.
Ma nagu koormast pean algama. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
|
Mu tuba on wäike ja kurblik mu meel
Ja süda nii üksinda, walus;
Öö tasane ligineb pilwede teel,
Õhk jahe kui sügise salus;
Kõik mõtted ju saatsin ma ühte teed,
Kus laulawad laened ja mängiwad weed,
Ja wiibib mu kullakene.
Sääl laulawad laened ja mängiwad weed
Ja sätendab meri ja päike,
Sääl särawad soojuse, walguse teed,
Sääl armsate silmade läike,
Mis waigistab mõtteid, waigistab meelt
Ja liigutab rõõmule waikinud keelt —
Sääl, kaugel, mu kullakene.
Kõik mõtted ju saatsin ma ühte teed,
Kõik mõtted kauguste randa —
Ei rauge sääl laened, ei wäsi küll weed,
Ei armu nad siiski saa kanda ...
Mu tuba on wäike ja kurblik mu meel,
Öö tasane ligineb pilwede teel...
Ei kunagi tule, mu armas.
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Nagu magus unenägu
Tine hõiske igal pool;
Üle aasa ujub tasa
Walge udu jahe wool.
Metsa põues nagu kõne,
Punga puhkemise jutt;
Üle wälja, üle põllu
Rõõm kui wärin, õnne nutt.
Eha kumab, päike magab,
Siiski kõik kui ärkwel weel,
Nagu õnnis ootamine:
Armas on ju ammu teel!
Ja mu südant täidab sala
Nagu soojus sumaja:
Wõiksin läbi waikse ilma
Kodu hõiskeks sulada! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Nii ligidat kui kauget mattis unustuseks udu
Ja nii kõik walgeks mõtteks tasa tihenes,
Jääb üksi härmas talu, puud kui unistuste kudu.
Siis kõik kui wangis wajub sala palwesse
Ja roosa helk kui ohwer tõuseb lõunasse,
Maa kaebab: päike, kuis nii lähed jälle ruttu,
Sul armastuses pühendan ma oma walget nuttu.
Ja läbi udu tõuseb siis kui wirwel päikse kuma,
Et õhtu hõlma kustuda, kui terwituste suma. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
|
Õhtu köitis jutueied
Unejätkuks puhkama,
Pimedus käib wäljas ringi,
laulab, nutab tuulega.
Tiksub kell ja ahju taga
Kilgid tasa laulawad,
Wanaema kustund silmad
Angund pilgul waatawad.
Puhkab isa, puhkab ema,
Kuulda üksi hingamist,
Nagu unenäo sõudu
Talu-haldja liikumist.
Peretoas kõnnib keegi,
Tuli nagu wuhises,
Keegi nagu waatab aknast,
Tares nagu kõlises ...
Pimedus käib wäljas ringi
Laulab, nutab tuulega —
Ööde warjud täitwad südant
Üksilduse tundega.
Tiksub kell ja ahju taga
Kilgid tasa laulawad —
Kadund aastasajad tõuswad,
Pikas reas rändawad.
Aastasajad kõnelewad —
Kuulda üksi hingamist,
Nagu unenäo sõudu,
Taluhaldja hoigamist.
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kõik mere rändajad lapsed
On uinunud magama,
Kui läikide unenäod
Weel üksi jäänd kumama.
Kõik rannad, taewas ja tähed
Wee südames ühes koos —
Nad üheks saand walguse mängus,
Öö õitswate warjude woos.
Kõik rändajad lapsed wäsind —
O meri mind wõta ka,
Mind oma südame läiki,
Et üheks saan kõigega. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| |
