Mõtte kaljudel!
Sääl kus laulawad kõrguste tuuled,
Kiiguwad õhkude kuulmata luuled.
Awarus naeratab —
Põrmule surm, —
Sääl minu kodu!
Tunde mägestik
Heliseb, kõliseb taewaste poole!
Hingan sääl läikisid tiiwade hoole
Kohinaks paisuda,
Käia kui torm
Tühjuste üle.
Kilke kõrgustes!
Õnnis, kes tühi ei seisa kui kesa,
Õnnis, kel armus ja tarkuses pesa!
Kisawad waresed —
Wuhiseb surm
Tühjuste üle! |
