Nii hää on sinu laias warjus istuda
Pääd toetades walge tüwe naale
Ja kaharate okste kõnet kuulata.
Su sahinas ma tõusen rõõmuraale,
Mu kõrwus nagu tuljak tuline,
Läen nagu kadund kaasituste maale.
Nii magus kõik, kui wanaemake
Wast muinasjutu ilma tõttis,
Üht rõõmu külwas lunastuseks teisele.
Sest witsadki su küljest ema wõttis. |
