| Elu on põrgu milles kõnnid sa üksi
Elu on ilus kui leiad mida otsid. | | elu | | Lisas: @ 2009-05-16 | Hinne: 2 |
| Kas keegi roomas maas?
Nüüd algab uus elu taas.
Ma naeratan sulle,
sa kingid lille mulle.
Me hüppame koos siin,
kui sa mind vaatad, piin,
siis ma mõtlen, rõõm.
Mõtled kõik hoolega läbi, sõõm. | | maas, taas, sulle, mulle, siin, piin, rõõm-sõõm | | Lisas: JustSmile @ 2009-04-23 | Hinne: 3.5 |
See kõik oli nii ullult imeilus!!
kuid nüüd alles vaid mälestus valus..
sest lahkusid mu juurest sa
ja üksinda jäin ma..
ma tean et armastad mind nii väga
ja et kahetsusest valutab su hing..
kuid tagsi enam mind ei saa
sest oled kustutatust mu südamest saa | | (V), (A), (L), (U) | | Lisas: elly13 @ 2009-04-18 | Hinne: 5 |
| Elu on ilus ,elu on valus
Elu on alus
uuele algusele !!!!
(K)(K) | | :D | | Lisas: elly13 @ 2009-04-18 | Hinne: 3 |
| Sooviksin olla seal
kus on päike, lilled, kuu.
Kus on minu lillepood.
Kuigi ma seda soovin,
siis ma ehk ka saan.
Tahan olla õnnelik,
sest praegu olen kurb... | | mõte, elu, maailm, päike, kuu, lilled, õnnelik, kurb | | Lisas: krissu-1 @ 2009-04-14 | Hinne: 3 |
| Aeg antud elada.
Aeg antud surra,
ega keegi pidada saa sinu rõõmuaega! | | elu, surm, rõõm | | Lisas: -lilleke- @ 2009-04-12 | Hinne: 3 |
| Meil ei ole aeda.
Meil ei ole metsa.
Ei saa lilli kaeda,
ei saa võtta vitsa.
Pole mul nartsisse,
tulpe ega moone...
Aga karbi sisse
kogusin ma kroone.
Nende eest - os imet!
lillepoest võin osta
õie,mille nime
öeldagi ei oska. | | tüdruk, lilled, linn, maa | | Lisas: gertu1999 @ 2009-04-12 | Hinne: 4.5 |
| Kes viib mind sängi süles?
Kes äratab mind üles?
Kes suudleb minu põske,
kui põsk on nutust rõske?
Kes parandab mu kleidi,
kui kleit on katki veidi?
Kes hakkab kinnast kuduma,
kui kõik on läinud tuduma?
Ei keegi muu kui tema,
memmeke,
mu ema.
| | ema, tüdruk | | Lisas: gertu1999 @ 2009-04-12 | Hinne: 4 |
| Ela ilmas õnnega
pekas poisse panniga.
Ja kui sellest jääb veel väheks
anna kastruliga pähe! | | õnn, pann, kastrul, poiss | | Lisas: tibuolen89 @ 2009-03-25 | Hinne: 4 |
| Öö otsa valvan hoolega
öövahi ametis ma.
Kui päike kiire noolega
mind puutub, hüüan üles-
marss kähku sängi sülest!
Ma olen üpris vana kell
ja vanadusepuhkusel,
kuid erk ja virk, ei ihka
veel kelukambris sooja.
Ning tõesti ma ei liialda-
tööposti otsas iial ma
ei lase silma looja,
tööl... tukuda... ei tihka...
ei lase... silms...looja. | | ise mõeldud | | Lisas: kykykykx @ 2009-03-18 | Hinne: 3.5 |
| |
