| Kahvatu päike üle järve
ja metsapuud kiirgavad lumest.
Veepiiskades sillerdab värve,
taevas õhetab kevade jumest.
Tõuseksin päiksena taeva,
otsima lembust ja lohtu.
Paneksin käed sulle kaela,
tundmata tõrget või ohtu.
Tuli tules?
Kas põleme tuhaks
kõrge leegiga ühises lõkkes?
Las sädeleb armastus puhas
ja kadugu viimsedki tõkked! | | päike, järv, lumi, taevas, kevad, armastus, leek | | Lisas: ragged @ 2006-12-17 | Hinne: 3.75 |
| Nii ilus on pimeduses armastus,
nii valus on valguses vale,
hämaras maailm kahvatub,
teades kui habras on elu.
Öö käte vahel on tõelised tunded,
päev vaid hävitab ilu.
Kirglikult suudlevad nähtamatud huuled,
mis valguses pilluvad sõnu.
Mõttel on sisu kui silmad ei näe,
päev ei kuula südame häält.
Öö on pael, mis ühte meid seob
ja näitab mis keegi on väärt.
Kasuta päeva ja naudi ööd,
kui elus on leidmata rahu.
Päeval raha eest raba tööd,
öösel kustuta elujanu. | | öö, armastus, vale, tunded | | Lisas: ragged @ 2006-12-17 | Hinne: 3.88 |
| |
