| Minu õpetaja on väga hea,
teda alati meeles pean.
Tema on minu õpetaja,
varsti mina tema lõpetaja.
autor:Karleen Randver | | selle mõtlesin ma koolis. | | Lisas: poni11 @ 2008-11-08 | Hinne: - |
| Üks lugu mis räägib paljude eest. Kes seda lugu teile ise jutustada ei saa. Kui me mõtlema pole hakanud, siis nüüd oleks viimane aeg. ``Kuidas sa võisid?`` kui ma olin veel kutsikas, esinesin ma sulle oma veidrustega ja panin su naerma. Sa kutsususid mind ennda lapseks hoolimatta paljudest näritud kingadest ja paarist mõrvatud pojast, sain ma sinu parimaks sõbraks. Kui ma olin pahandust teinud, vibutasid sa oma sõrmega minu poole ja küsisid ´´kuidas sa võisid?´´ sul oli koguaeg kiire, aga ikka leidsid sa aega, et minuga koos olla. Mäletan neid õhtuid, kui nuuksusin sinu voodis ja kuulasinu sinu saladusi ja salajasi unistusi. Uskusin, et elu ei saagi olla parem! Me käisime pikkadel jalutuskäikudel ja jooksudel pargis, autosõitudel, jäätist somas. Ja ma tegin pikki uinakuid põikese käes, oodates et sa õhtul koju tuleksid. Lõpuks hakkasid sa aina rohkem aega tool veetma ja põhendusid oma karjäärile. Otsisid üha rohkem endale inimesest kaslast. Toetasin sind läbi südamemurdmiste ja pettumuste. Mitte iialgi ei noominud ma sind halbade otsuste eest. Kuni sa armusid. Tema nüüdseks su naine, ei ole ´´koerainimene´´, aga ikkagi tervitasin teda meie kodus. Üritasin näidata pühendumust ja kuuletusin talle. Olin õnnelik, sest sina olid õnnelik. Kui lapsed sünndisid jagasin sinu erutust. Olin lummatud nende roosast värvist, nende lõhnast ja soovisin samuti nende eest hoolitseda. Aga te muretsesite, et ma võin neid vigastada ja nii veetsin ma enamase ajast pagentaduna teises toas või kuudis. Oi , kuidas ma tahaksin neud armastada, aga olen hoopis vangis. Kui nad kasvasid, sain nende sõbraks. Ma oleksin neid kaitsnud oma eluga, kui oleks vaja olnud. Hiilisin nende voodisse ja kuulasin nende saladusi ja salajasi unistusi. Nüüd on sul karjäär ja võimalus kolida teise linna, aga te kolite korterisse, kuhu koduloomi ei lubata. Tegite õige otsuse arvestades oma ´´perekonda´´, aga oli aeg kui mina olin sinu ainus perekond. Olin autosõidul pärast elevil, kuni me jõudsime koerte varjupaika. Seal lõhnas koerte ja kasside, hilmu ja lootusetuse järgi. Pidid oma poja sõrmed minu kaelarihma küljest lahti kangutama. Kui ta karjus: ei, isa! Palun, ära luba neil võtta minu koera!´´ ja ma muretsesin tema pärast, ja õpetuste pärast, mida sa olid talle jaganud: sõprusest, lojaalsusest, armastusest ja vastutusest, ning austusest kõigi elusolentite vastu. Ja siis läksite te igaveseks! IGAVESEKS! Mõõdus nädal, mõõdus kuu. Kuulsin same, mis päeva lõpus minu juurde tulid ja tatsasin temaga piki vahekäiku eraldatud tuppa. Hämmastavalt vaiksesse tuppa. Ta tõstis mu lauale, sügas mu kõrvu ja palus mitte muretseda. Mu süda tagus ootates, et mis nüüd juhtub, aga samas oli mingi leevendus, sest ma juba teadsin. Lakkusin õrnalt tema kätt, samuti, nagu olin toetanud sind aastaid tagasi. Temal langes pisar põsele. Vangi päevad olid otsa saanud!! Ta lükkas osavalt süstlanõela minu veeni ja tundsin nõela ja külma vedelikku liikumas oma kehas. Uniselt lamama, vaatasin tema solmi ja pomisesin: kuidas sa võisid? ta sosistas: ´´mul on nii kahju!´´ ta laööistas mind ja selgitas, et see on tema töö. Ja kasutades oma viimast energjat üriitasin talle hetkeks seba liputades märku anda, et minu ´´ kuidas sa võisid´´ ei olnud temale suunatud. See oli sinule suunatud sinu armastatud peremees! Sest ma mõtlesin sinust. Ma mõtlesin sinust ja ootasin sind igavesti.IGAVESTI! igavesti
| | kurbus | | Lisas: Edvin @ 2008-10-16 | Hinne: 4.25 |
| Ja jälle ma olen purjus.
Ikka olen ma lurjus,
kuid sinust ei saa ma üle
ja norida tahaks suga tüli.
Kuid ma ei saa, sest oled ikka sa mul siin
sa piinad mind seni, kui surnud olen ma
sa magad teise mehega minu voodis
ja mina, mina istus köögis puust toolis
t**a, ma ju armastan sind, ja sa piinad mind
sa teed seda meelega, ma tean seda,
sest sa naerad, mulle näkku
ma näen seda, ma tunnen seda
kuid ma ei taha seda, armastan sind... | | piinad:S:S | | Lisas: -tvt- @ 2008-10-12 | Hinne: 5 |
neid hetki mis meil on olnud, ei vahetaks ma kunagi
tegusid mis teinud ei võtaks ma tagasi
sulle vaid öelda ma tahan, et armastus on suur
see on sügavaim tunne, mis üldse olla saab
see lausa lämmatab meie mõistuse, reedab meie teod
su juurde vaid tahaks, see on kui mingi imeline tõmme
ja su kaisus olles ma sooviks et aeg peatuda võiks
su naeratus, pilk, soeng,kogu ilu...kõik see mind hulluks ajab
pole möödunud päevagi mil ei mõtleks ma sinule,
kui meenub mulle su naeratav suu... veab naerule see minugi suud
sa oled mulle kõik...... sina oledki see mis mind elus hoiab!!!! | | sina, oled, kõik | | Lisas: Grabboy @ 2008-10-05 | Hinne: 3 |
| On koolipäev
ja enne õhtut sind ei näe.
Õhtul oleme koos,
siis sa ei ole koju mineku hoos.
Tahad olla õhtu minuga
saadan sind koju magama.
Ei lähe enne kella ühteteist
ja lõpuks kallistame teineteist.
| | ok | | Lisas: mele160 @ 2008-09-26 | Hinne: - |
| Mis tegin ma valesti,
mis ütlesin ma valesti.
Miks pidi see juhtuma,
et lahku pidime minema.
Kuid seda ei tahtnud ma,
sest nõnda palju armastan sind ma. | | ok | | Lisas: mele160 @ 2008-09-26 | Hinne: - |
| Sina suur
mina väike
olen sinu armas päike. | | armas | | Lisas: kai1992 @ 2008-09-23 | Hinne: - |
| Väikene koerake istub nüüd õues,
väikene tuuleke puhub nüüd põue.
Koerake hakkab niutsuma,
väikene linnuke siutsuma.
Koerakesel külm nüüd hakkab,
külma palavik nüüd nakkab.
Väikene koerake haigeks nüüd jäi,
Õues temaga keegi ei käi.
Varsti koerake terveks saab,
ja üle õue joosta saab.
Koerake täitsa terve on ,
Ja kraavipervel krooksub konn.
Koerake jookseb üle õue,
enam tuul ei puhu põue.
| | Koer, linnuke, konn, tuul | | Lisas: LoodusKirss @ 2008-09-01 | Hinne: - |
| Naine on kui päikseloojang,
millelt silmi ei saa ära.
Ta on ihaldusväärseim lilleõis, mis avanedes
annab maailmale oma ilu ja sära.
Naine on kui pulbitsev tulemägi,
mille leek valguskiiri laiali kannab.
Õnnepisaratest sätendava vikerkaare
õrna käega südamest välja annab.
Naine on kui saladuslik saar
hingevärvide imelises süles.
Vaid armastuse siiras tuli
aitab leida teed temani üles.
Naine on lihast ja luust,
kael, mis keerab mehe pead.
Ta on kogum müstilisest ilust,
mida ei suuda kokku panna minu luuleread.
| | Naine. | | Lisas: kristiinakallas @ 2008-08-27 | Hinne: 3 |
| Siis ühel päeval
hakkab su maailm otsast peale
ning uuesti puhkevad
seebililled ja angervaks
ainult õied su silmades
on sajandeid vanad
ja nende miljonkordsete
kroonlehtede värinal
võimendub möödunud aeg
milles ükshaaval
lendavad külmas tuules
puruksrebitud lehed
kuhu maailma looja
oli kirjutanud oma kõige hapramad
ja ilusamad read.
| | autori õigused | | Lisas: ulosa @ 2008-08-13 | Hinne: 3 |
| |
