Leban voodil..üksi
Tahaks tunda...aga miskit
Mõeldes nende hellustele, mida jagasime
Need värinad ja erutused, mida tajusime..
See ootamatu esimene suudlus, nii puhas nii hingestatud
Kuid nüüd mööduvad mu päevad liialt pingestatult
Tunnen end rumala, nõrgana..
miks tunnen su vastu teisalt hoopis midagi erinevat, võõrast
oleks kui kaotand enda, nagu juhtuks midagi pöörast
Olin kaotanud tundmuse tunda tunnet...head
Kardan et olen teinud juba vead
Miks mu mõtetest ära Sa ei kao
Tundub nagu oleks keegi andnud sulle loa
mõeldes su ihule, su nahale, su lõhnale..
Tunnen, kuidas ärkan ellu
Ei ei ei...
Palun ära tee enam nii...Mine oma tagasi.. oma ellu
|
