| Vaatan aga ei suuda näha midagi, heidan pilgu vihmasse
Tundub olla nii kerge kui piisad puudutavad nahka mul
Tunneks nagu ei langeks kiusatusse..
Kuid keeruline, pea võimatu on mõelda millestki muust, kui õrnusest ja rahuldustsest, mida pakkuda on sul....
Tahaks sind..ei mitte nii
Tahaks lihtsalt et oleksid siin
Vaataks mu silmadesse, silitaks nahka, suudleks mu huuli..
......................
Praegu tunnen kui kõnniks mööda lõputut muuli
Kivid jalge all teevad valu..
Kuid ei...
eales ma kellegi armastust ei palu
Ma kõnnin sust mööda, peatan pilgu vad viivuks
Kuid hinges mu mõte muutub siivuks..
Tahaksin tormata su juurde ja võtta sind seal samal..
Kuid ei, olen kõrk ja piisavalt kaval
Kui mängida... ja keerukalt õigesti
Siis kui soovid- koos olla võimegi..
Aga ära arva et oodata kaua suudan
Kui leiad hetke, mil mind vajad, tekib mul mõte ja end ma muudan...
| | minu | | Lisas: possukas @ 2008-06-21 | Hinne: 3 |
| Leban voodil..üksi
Tahaks tunda...aga miskit
Mõeldes nende hellustele, mida jagasime
Need värinad ja erutused, mida tajusime..
See ootamatu esimene suudlus, nii puhas nii hingestatud
Kuid nüüd mööduvad mu päevad liialt pingestatult
Tunnen end rumala, nõrgana..
miks tunnen su vastu teisalt hoopis midagi erinevat, võõrast
oleks kui kaotand enda, nagu juhtuks midagi pöörast
Olin kaotanud tundmuse tunda tunnet...head
Kardan et olen teinud juba vead
Miks mu mõtetest ära Sa ei kao
Tundub nagu oleks keegi andnud sulle loa
mõeldes su ihule, su nahale, su lõhnale..
Tunnen, kuidas ärkan ellu
Ei ei ei...
Palun ära tee enam nii...Mine oma tagasi.. oma ellu
| | minu | | Lisas: possukas @ 2008-06-21 | Hinne: - |
| Seisan must-valgel sillal,
mis inimeste poolt jäetud maha
ootan sind,puhub jubedalt jahe tuul,tean et tuled aga...millal?
Juba jooksebki hirm mu mõtetes ringi ning kardan südame põhjas,et tulla sa ei taha
Hakkan värisema,mõtlen et petad nii nagu teisi...mindki
Tekkivad silma pisarad
Valutab süda kui kujutan ette,et su huuled puudutavad kellegi teise suud
sel sinu jaoks kaunil hetkel,tahaks ma karjuda,
kuid hääl on kadund,tähtsust pole enam millelgi muul...
Kuid langevad vihmapiisad äratavad mu üles
ja korraga märkan sind.
Ma jooksen su juurde nagu oleks surm mul kannul, aga kukkun
kuid maandun su pehmes süles.
Sa tõstad mu püsti ... me pilgud kohtuvad
ma värisen ning näen,et minagi värisema panen su
juuksed meil märjaks muutuvad
põskedelt voolavad jahedad vihmapiisad
ununeb kõik muu
kui tunnen su imepehmi huuli oma suul
sain jaatava vastuse,kas armastad mind
sellest ühest hellast suudlusest piisas.
Sulle silma vaadates lausun,armastan ma sind...
| | minu | | Lisas: possukas @ 2008-06-21 | Hinne: - |
| Pisarad mu silmis on kuivand
Ja tunded mu sees on tuimad
Kõik mis olin
On nüüdseks kaugele kolind
Olen hoor... jah tõesti nõme
Ja käitun kuidas tahes,mis teha kui rõve
Elan kuidas meeldib
Sest sisemus on pleekind
Persse see headus
Ja kõigele lisaks armastuse seadus
Istudes paljalt... näen esmakordselt endasse
Ning kõike, sorry, ei pane sõnadesse
Olen vaid mina
Ja mulle ei loe keegi enam...ka sina
| | minu | | Lisas: possukas @ 2008-06-21 | Hinne: 3 |
| |
