Mälestus- see on suur osa meist, mis ei lase meil närtsida, ta toidab ja hoiab meid.
Kui meil on mälestus, siis on meil ka kannatlikkus ja jõud edasi minna.
Kurbus ei saa iial murda meid, kui oleme sisemiselt vaprad ja mõistvad.
Kõige tähtsam on andestus, kui suudad andestada siis saavutad sisemise rahu.
Ära ole endasse tõmbunud, kui sul on valus- otsi üles kes toetaks ja mõistaks sind.
Ja kurbus polegi siis enam nii valus, kui alguses tundus- Koos on alati kõik kergem.
Looduse ringlust me peatada küll kahjuks ei saa, kuid saame muuta oma sisetunnet.
Loodus annab ja loodus ka võtab, ja ta ei lase valu käes kaua piinelda.
Ta võtab kõik väsinud hinged ühes endaga, sest neil on siin valus ja kõhe.
Temal on olla seal hea ja soe, kuhu looduse jõud teda endaga kutsuvad.
Ja kui me vabaks laseme ta hinge, siis sellega teeme talle vaid head. |
