| | Tühjus täitnud on mu hinge ja tekitanud suure pinge, sest tühjus taas saatmas on mind, kus puudub armastuse jõud. Elu on nii kurb ja tühine, kui on vaid murekoorem ja valu ning piin..... Kas sellel ka kunagi lõppu ma näen, ei seda ma tea, ei tea keegi kel valust nutmas on hing ja süda kurvalt igatsust on täis. Ma loodan ja igatsen ning ootan, ehk aeg taas õnneteed ka minuni näitab, kuid alla anda ma ei või, sest uus päev kord päikse ka minu koju toob ja õnneämblik mulle võrku siis koob. | | Ootuses... | | Lisas: luulelaegas @ 2013-09-02 | Hinne: 4.5 |
| | Kallis nüüd ma tulen, kui suvetuul, ning puhun ära kõik Su mured suult ja ma loodan, et see rõõmu Sulle teeb nii suurt! Ole dmu elu kõige säravam päike, kes kiirgab koguaeg mu südames ja inimene, kes on alati minu jaoks olemas, Kallim ma väga väga Armastan Sind, ja oled minu väikene Sinilind!! | | Kallimale | | Lisas: luulelaegas @ 2012-10-09 | Hinne: 3 |
| | Vanemateta ei oleks olemaski ilmas meid, tänu neile näed sa ilmavalgust ning tunnetad armujõudu, just tänu neile oled see, kes oled sa praegu ning vanemaid tuleb ausatda alati ja armastada! Nad on sinu kaitse ja tugi ning rõõmudeväli, ema teab alati, mis sinule on parim ja isa mõistab sinu soove ning kui vaja märkab sinu vallatust ja mänguhimu. Hoia oma ema ja isa, sest nemad on ainsad kes armastavad sind piiridetta ja midagi selle eest tahtmatta. Vaid sinu vanemad on need, kes ei jätta sind kunagi üksi, kui sul on kurb ja valus, kogu maailm võib sulle selja keerata, vanemad ei tee seda kunagi, olenematta mida sa teinud valesti ka oleks. Nad on ainsad, kes hoolivad alati ning jagavad naeru ja armastusst sinuga!!! | | hoolivus...... | | Lisas: luulelaegas @ 2012-09-30 | Hinne: 3.33 |
| | Mu süda täna ärevusest on nii õrn ja hell, Kalllim sa oled nüüd vaid minu- minu oma ja ainult minuga käid nüüd elurada! Ootasin nii ammu, ammu juba seda päeva, kus kõnnin nii rõõmsalt Sinu kõrval ma ja tea vaid Sind kogu elu oodanud ma. Päike särab täna kuumalt meile ja linnu laulu täis on kogu loodus ning Sa naeratad Kallim nii säravalt mulle Sa seda tea ja meeles pea, kuulun nüüd ja igavesti ainult Sulle! Koos meil päevi helgeid tulemas on palju ning me armastus kindel saab olema kui kalju, mis ei murdu elutormis ja mis püsima jääb alati ning kestma, kuni päevi meile antud on siin imas! M apalun Kallim ainult üht- Sa hoia mind ja mina Sind, siis üksinda ei tunne ennast ealeski enam me hing, koos on kõik palju kenam ja lihtsam ja me oleme teineteisele väga tähtsad!!! | | Minu Printsile! | | Lisas: luulelaegas @ 2012-08-26 | Hinne: 3.5 |
| | Sinus Kallim leidsin kõik selle, mida juba ammu ma otsinud olin, Sina oled minu kaunis algav päev ning helendav täheöö mu akna taga. Tunda Sinuga sain ma taevalikku tunnet, tunnet mis mu õitsele taas lõi ja tunnet, mis mind taas elust rõõmu tundma pani! Oled mu pilveke taevalael ning oled minu tuuleke, kes mind jahutab kui mul on palav ning kui mul on külm siis Sinu kaissu ma poen ja enam miski muu ei loe kui vaid see, et olla koos on meil nii hea ja seda meeles Kallim nüüd sa pea, teist Sinu sarnast pole olemas terve ilma peal!!! | | Minu Musule! | | Lisas: luulelaegas @ 2012-08-25 | Hinne: 3.67 |
| | Mis siis ikkagi on õnn? Kas see, kui tunned rõõmu ja su ümber on head ning tordad inimesed- või hoopis vaid siis kui tunda saad end tõelise jumalananna, või siis kui päike päista iga päev su tuppa ning elu sind tagant ei rutta! Ma küll ei tea kas ikka oskan öelda, mis on õnn ja kus ta asub, kuid seda tean ma kindlalt õnne kogenud ma olen nii suurt ja võimast, kui mu hing ärevusest jooksu tahtis minna ja , kui mu süda peksis ja väreles nähes- teda seal kaugelt mu juurde tulemas.............. | | jah | | Lisas: luulelaegas @ 2012-08-25 | Hinne: 3 |
| Kui poleks ema ja isa, siis poleks olemas ei mind ega sind.
Ema ja isa on meie teejuhid ja meie kõige tähtsamad lülid.
Meil on küll tihti ka nendega tülid, kuid siiski nad meiega alati nii head ja lahked.
Kõige raskem amet on ilmas lastevanematel, ja seda tuleb mõista ning tähtsustada.
Ema oli alati kõrval, kui sul oli lapsena kurb ja valus.
Arstis ja tohterdas, kui sul oli halb ja paha.
Isa sind alati lõbustas, kui tal oli vaba aega ning koos kalalgi käija saite.
Ema ei ütle iialgi ei, kui küsid talt abi, ta ei tee sulle kunagi valu ja haiget.
Vanemad on alati olemas, kui neid vajad ja abi neilt küsid.
Kurb on muidugi see, kui paljudel polegi vanemaid, mis küll nemad võivad tunda.
Kuid lohutus on see, et nende kõrval on teised head ja armsad inimesed, kes neid hoiavad ja armastavad.
Hoidkem kõiki, kes meile on armsad ja head, siis kunagi sa hätta ei jää.
Ulata käsi, kui sul on seda pakkuda, siis kindel võid olla- abita ei jää siis ka sina. | | Kallid inimesed | | Lisas: luulelaegas @ 2012-02-01 | Hinne: 5 |
| Mälestus- see on suur osa meist, mis ei lase meil närtsida, ta toidab ja hoiab meid.
Kui meil on mälestus, siis on meil ka kannatlikkus ja jõud edasi minna.
Kurbus ei saa iial murda meid, kui oleme sisemiselt vaprad ja mõistvad.
Kõige tähtsam on andestus, kui suudad andestada siis saavutad sisemise rahu.
Ära ole endasse tõmbunud, kui sul on valus- otsi üles kes toetaks ja mõistaks sind.
Ja kurbus polegi siis enam nii valus, kui alguses tundus- Koos on alati kõik kergem.
Looduse ringlust me peatada küll kahjuks ei saa, kuid saame muuta oma sisetunnet.
Loodus annab ja loodus ka võtab, ja ta ei lase valu käes kaua piinelda.
Ta võtab kõik väsinud hinged ühes endaga, sest neil on siin valus ja kõhe.
Temal on olla seal hea ja soe, kuhu looduse jõud teda endaga kutsuvad.
Ja kui me vabaks laseme ta hinge, siis sellega teeme talle vaid head. | | Lein | | Lisas: luulelaegas @ 2012-02-01 | Hinne: 4.2 |
| Kui maa kõik uinub, siis tuuleiil meil akna all vaikselt ikka ulub.
Tähtede särast on nii ere kogu maa, ning sellest und näen praegu ma.
Lumevaip on nii ilus- soe ja pehme, ning talveöö nii sügav ja vaikne.
Kõik on vajunud sügavalt unne, ja meil hea on kõigil tunne.
Kuu meid ikka vahel piilub, kuna meiega olla ju soovib.
Üksinda muidu taevas nii igav ju oleks, kurb ju oleks kui meid tal poleks.
Siis vaikselt ja tasa lund lendlema hakkab, ja tuuleiil nüüd puhkumast hetkeks lakkab.
Väikesed helbed nüüd lendlevad õhus, ja väikene tibuke magab kenasti põhus.
Kõigil on soe ja hea teki all, ja soojas on ka laudas väike kitsetall.
Talveöö on imede öö, siis talvetaadil on ees suur töö.
Sest kui poleks meil talvetaati, siis varsti poleks meil lund uksest saati.
Tali pole midagi ilma pakaseta, ning jää pole kena ilma lumeta! | | Talveöö | | Lisas: luulelaegas @ 2012-02-01 | Hinne: 3.67 |
| |
