| Sa ilmud valgusest ja kannad seda endas.
Ja pea riivates tunnen su tundeid.
Seal mängib klaver ja itkeb viiul .
Melanhooliat ronga tiivul.
Aga must on mu vaade.
Ning ammugi reedetud mu aated.
Siin laman kui enneaegses põrmus.
Kangastub heledam armastus.
Ja see valgus katab mind kui suits.
Ning valetan, kui teatan, kus algus on, või ots.
Sealt külmast tuleb käsi, valge ja sale...
Ja sa tõmbad mind tagasi maale | | valgus, tunded, klaver, vale, armastus, igatsus | | Lisas: ragged @ 2007-07-17 | Hinne: 4.33 |
| |
