See on lugu ehk valusaimast valust
ja lugu kõige kurvemast kurbusest,
see on lugu ühest haigest hingest
ning ravimatust haigusest, mis riivatud vaimust ...
Ma sündisin eile, kui avasin silmad
uneniiskes vannitoas.
Ma ärkasin eile kui sirutasin käed
Jupiteri valguse poole
ja jäin uudishimulikult jõllitama
veepisarais higistavat vannitoa peeglit,
kust vaatas mind mees, kes polnudki enam mees
vaid üksnes too keha ja naine tema sees
Miskit huvitavat ja lausa kosmiliselt põnevat
oli juhtunud minuga, sel ajal kui magasin.
Mu genitaalid
kõik mu mehelikud genitaalid
olid veidralt moondunud ja pea nähtamatuks närbunud,
nagu sügiseti puudelt alla langenud lehed
Oh, võõras oli esmalt see ehmatav pilt
mis vaatas mulle vastu peeglist
ses niiskes emotsioonitus vannitoas.
Võõras võõras, aga ometi nii süüdimatult mahlane
ning ma tundsin valu vaibumas hinges,
ma ei mäleta seda valu, ei mäleta seda muutust
aga muutus oli toimund ja teine pool minust sündinud
Mu neitsilik süütus oli saanud uue pale
ning unistus puudutada ja jagada oma keha
oli lõpuks reaalsem kui iialgi varem.
Kaunistagu, hellitagu kõik säravad ehted
ja maskid ja kleidid ja rooside lõhnad
mind nüüd ja igavesti kui võimsat Vagiina Jumalannat ...
Ma sündisin eile, kui avasin silmad
uuele võimalusele ja uuesti elamisele.
Ma ärkasin eile või oli juba üleeile
kui minu kehast lahkus üks ning alles jäi teine-
minu loomulikum pool, teie igavene naine ...
|
