|
 |
Värsked luuletused |
 |
| |
|
|
| Jõulud on justkui me südameheaduses,
jõulud on sulle ja mulle ja igale hingele.
Jõulukäsk kirjas on maailmaseaduses.
Jõulude tähtsus on mõjuda aegade pingele.
Jõulud on vaiksed ja kodused pühad,
nendes me rõõm, meie usk ja lootus.
Jõulud ei lõppe, nad jõuavad üha,
jaanuaris algab taas jõuludeootus.
Lumekristallid on märgiks, et pattu saab pesta,
selleks kord sündiski Petlemmas Jumalapoeg.
Arm ja andeksand meiegi elueal kestab,
jõuludel oleme alati üksteisel toeks.
Kirikukellades kaugusse kostuvad soovid,
tuhanded tänud, et Jumala arm on nii suur.
Õhtul, kui süütame küünlad, ma proovin
olla veel parem ja mõtetes üdini uus. | | jõulud, jõululuuletus | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-13 | Hinne: - |
| Lumi tuli maha
ja valgeks läks maa,
kolm väikest hanepoega
enam välja ei saa.
Ent lapsed on õues,
lumemees valmib pea,
soe süda kui põues,
miski kinni ei pea.
Ja hani, kes sügisel
lõunasse lendas,
postkaardi abil
sealt tervitab venda. | | lumi, hanepoeg, hani, postkaart | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-13 | Hinne: - |
See oli nii ammu,
kui laulis üht laulu
aisakell lumisel teel.
Kuljuste kõlinal,
kellade helinal
jõulumees sõitis siis reel … | | jõulud, jõululuuletus | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-13 | Hinne: - |
| Taevan särasid tähed. Polnud kuud.
Lumihärmatisen olid puud.
Oli külm, oli vaikne, oli õhtu.
Sõitsid kiriku vaikiden reed.
Tõusin kõrvalist tähtesse teed.
Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu.
Tõusten mäkke nägin paistvat tuld.
Suland lumest paistis havvana muld.
Oli külm, oli tuli, oli õhtu.
Tuli praksuden põles. Olin mäel.
Magas sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, olid jõulud, oli õhtu.
Olin imestet, tulbastin, olin tumm.
Mis näen, mõtlin olevat lumm.
Oli õudne, oli külm, oli õhtu.
Ütles kurblikul häälel ema suu:
"Magab. Poeg. Pole paika. Puudub muu!"
Säras täht üle pää, oli õhtu.
Ja ma kummardin käele, andsin suud,
Hõbehärmatisen olid puud.
Oli neitsi, olid jõulud, oli õhtu. | | jõulud, jõululuuletus, jõuluöö | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-12 | Hinne: - |
| Taevan särasid tähed. Polnud kuud.
Lumihärmatisen olid puud.
Oli külm, oli vaikne, oli õhtu.
Sõitsid kiriku vaikiden reed.
Tõusin kõrvalist tähtesse teed.
Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu.
Tõusten mäkke nägin paistvat tuld.
Suland lumest paistis havvana muld.
Oli külm, oli tuli, oli õhtu.
Tuli praksuden põles. Olin mäel.
Magas sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, olid jõulud, oli õhtu.
Olin imestet, tulbastin, olin tumm.
Mis näen, mõtlin olevat lumm.
Oli õudne, oli külm, oli õhtu.
Ütles kurblikul häälel ema suu:
"Magab. Poeg. Pole paika. Puudub muu!"
Säras täht üle pää, oli õhtu.
Ja ma kummardin käele, andsin suud,
Hõbehärmatisen olid puud.
Oli neitsi, olid jõulud, oli õhtu. | | jõulud, jõululuuletus, jõuluöö | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-12 | Hinne: - |
| Jõuluvanal käia pikk on tee,
tuleb kaugelt - teada meile see.
Päkapikud - habemikud tema kõrval timbivad,
rõõmu, maiustusi meile kingivad.
Kummaline kellahelin kõrvus
avan ukse ma ...
Liigseid sõnu öelda pole tarvis -
minu toas on jõulu - muinasmaa. | | jõulud, jõululuuletus, jõuluvana, päkapikk | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-12 | Hinne: - |
| Jõuluvana, seda tea,
mis ma ütlen, meeles pea.
Pole teist nii armast, paid,
kes käiks läbi ilmamaid,
pääseks läbi igaltpoolt,
laste pärast kannaks hoolt.
Aina kõnnid, tood ja jagad,
väga harva, kui sa pragad.
Päkapikud on sul kenad
nagu sinu väiksed vennad.
Habe on sul pehme ees,
oled küll üks vahva mees.
Habe on sul vägev ees,
oled täitsa rahva mees ... | | jõulud, jõululuuletus, jõuluvana, päkapikk | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-12 | Hinne: - |
| | | | | |
