| Pane pää minu rinnale ja waata kaugele ära,
Pane pää minu rinnale, et ligi sind tunneksin.
Leidsin tee üle tunnete, kui wirwe, kui peidetud sära,
Leidsin tee üle mõtete, kus waikind wõitluste kära,
Leidsin tee iseennast kus unusta suudaksin.
Nagu jutt magus, muistene, nii mulle heliseb meelest:
Üle öö rada rändajat wiib elu sees salaja,
Kuni sääl, üle enese, kui taewas kõlab su keelest,
Kuni sääl, üle enese, sa leiad lõpmata teel eest
Waikist hääd, kuhu häädusest ei teadwust jäänd kumama.
Pane pää minu rinnale, mu magus muinasjutt wäike,
Pane pää minu rinnale, sind otsata armastan;
Walgus on, kuma imelik ööl, pehme, tasane päike,
See sind on loonud mulle, sa oled mu igatsus, läike, —
Suudle mind sina, suudle, et ma sinuga endaks saan. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kuu kuma on täna nii selge,
Kõik pilwed on kadunud,
Kuid süda on siiski nii haige,
Kõik mõtted on uindunud.
Kesk merewett walgus on kudund
Tee taewasse, kaugele —
Sääl mälestus kõnnib ja särab,
Et paistis kord päikene!
Kuu kuma on täna nii selge,
Laul uinunud laenetes;
Weel üksinda sügise liigub
Poolkoltunud lehtedes. — | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kui ahelate külgi neetud haudumine
Täis wiha, tulist himu kõike purustada
Ja seitsmesaja aasta jälgi kustutada.
Ja siiski kartus iseennast kaotada
Kui tahte õnne leida oma ahelates
Nii tasa weermeid lootusega kinni kattes.
Nii mõttes ikka kordad oma juttu,
Weel keset metsa kõige walusamat nuttu. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Keset waikset järwe,
Kus need lained tasa käewad,
Suudleb päike lõmmelehte,
Suudleb, üksi pilwed näewad,
Wette loowad warjuwärwe —
Päike suudleb lõmmelehte.
Keset waikset järwe
Kosib päike lõmmelehte,
Leiab teed ta südamesse,
Loob sääl endast tale ehte,
Luues wajub, õhtuwärwe
Lisab wete läikidesse.
Keset uinund järwe
Sureb lõmmelehte päike,
Sünnib õrnaks wesiroosiks
Kumama kui uni wäike
Õhtupalweks jumalale. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| (Ghasel.)
Kõik tuuled mul armsad südaööl,
Koos laulame mõndagi laulu.
Ei sõbrad unusta armsal tööl
Koos wiibides kunagi laulu!
Kõik tuuled, meil alati wöö on wööl,
Me elame reisi laulu
Ja paisudes loeme kui armsal tööl
Kesk lagedat, koduta laulu —
Kõik tuuled, me huugades südaööl
Täis walguse ihade laulu.
| | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kõik walged teed, mu walged teed on läinud,
Kesk halli udu uppund walged teed!
O siduksid weel päikse tulekeed
Mind okastikku, mida süda käinud.
Mu walged teed kesk walu-lagendikku
Mu tundeid mälestustes suudlewad,
Weel üksi igatsuse sala päikse-sõnu
Mu lauludele kullaks külwawad. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kui walge saar kesk siniläiki wäike,
Ta ujub rada laia, lagedat.
Kas otsima läks oma hallikat,
Wõi mõttes tee, kus kõnnib üksi päike?
Ei tea, kas tundnud ema armuläiki,
Kas kuulis kätkis laulu walwawat? —
Ei tea, kas otsib kadund armsamat,
Ei tunne tema, ega enda käiki?
Kuis waatan ma su ime silmadesse,
Kuis muinasjuttu sulle westaksin,
Mis waestelaste nutust tõusis südamesse
Kuis sinu rinna naale langeksin
Ning wennaks igatsuse walgusesse
Sul ennast kõrgel rändel kihlaksin! | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Kesk aasa mulda
Läen õhtule —
Ju ehakulda
Läeb puhkele
Päew unine.
Ja üle talu
Ning üle maa,
Kui sumin, walu,
Jääb üksinda
Weel mõtlema.
Siis tasa nutul
Kui kogu muld
Ning ingli jutul,
Mil higikuld
Toob päikse tuld...
Siis kerge aste
Läeb edasi —
Ja langeb kaste
Nii jällegi
Kui alati. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Su hinge põhjas tuksub mere sära,
Täis sügawusi õndsaid saari loob,
Kuid harwa tõstlemise helki kaob,
Kui arm ehk halli udu ajab ära.
Su tasaduses ikka kellakumin;
Nii terwitusi rändajale toob,
Kes päiksekiirtes aina janu joob,
Mis kutsub, kutsub nagu nõmme sumin.
Su juures nagu leidnud oleks randa,
Kus pidi rändamine lõppema.
Kus oleks ohwriks kõike wõinud anda,
Mis teedel koormas korjus salaja.
Mu nõmme-hallik, wõtku tuuled kanda
Sul terwit, laulab kaugel rändaja. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| Weel sügisel kesk koltund wälja naeratab su ilu:
Sa tagatiseks meile: tulema saab kewade!
Ja kõik, mis ohwerdab siin palehigi sinule,
Wõib kanda rahus külma talwe kütkendawat wilu.
Su rammu rinnal ringi käiwad meile meie ajad,
Ning walgus, mida köitsid kaswades sa endasse,
See elulätteks tõuseb meile meie meeltesse,
Ja meie mure südamesse ulatawad päikse kajad.
Kesk sume ööd, kus kaste sulle alla kiigub,
Ma kuulsin juttu koiduga sind sala puhkamas
Ja tundsin ma mis meie hinges sulle wastu liigub.
Sa oled emaks keset meie elu-päikse sõudu,
Ja kes siin sinu mõtte ette põlwi painutas,
See lapseks jääda kodule weel ikka leidis jõudu. | | Ernst Enno, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-12 | Hinne: - |
| |
