Kõik walged teed, mu walged teed on läinud,
Kesk halli udu uppund walged teed!
O siduksid weel päikse tulekeed
Mind okastikku, mida süda käinud.
Mu walged teed kesk walu-lagendikku
Mu tundeid mälestustes suudlewad,
Weel üksi igatsuse sala päikse-sõnu
Mu lauludele kullaks külwawad. |
