Warning: Undefined array key "otsing" in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 984

Warning: Undefined array key "otsing" in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 984
Luuletused » Luuletuste otsing » mina (12)
. .
.
Täna on laupäev, 24.05.2025, kell on 12:34        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Luuletuste otsing » mina .
   
Otsingu sõnad: mina.
« Eelmine  Leht: 1  2  3  ...   8  9  10  11  12  13  14  15  16  ...   66  67  68   Järgmine »

Kalju Lepik - Ema portree

See on mu ema portree.
Käed tööväsimusest vajunud sülle.
Ja mina kusagil tühjas ruumis
hüplev alp harakas
laia taevalaotuse all.
Prillid on kukkunud lahti löödud raamatule.
Suur Jumal hoia mu poega.
Vihm vasardab vastu aknaruutu.
Ema käte puudutuse soojus
on ikka veel mu põskedel.
Ahjus küpseb rukkileib,
õhtune söömaaeg
lastele ja lastelastele.
Pärast ikalduspäevade põuda
veereb ema kortsus põskedele
üksik pisar,
langeb tööst krobelistele kätele.
Tunnistage, Jumala riik on sündinud.
eesti autorid, tuntud autorid, Kalju Lepik
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - Unes ja luules

Luuletus on kui unenägu; ühtaeg mälestus ja kujutlus; ei mitte elu-, vaid saatusejoont pidi avanev tõelus, ei mitte osakslangev, vaid alati olemasolev osa me maailmast --- kõiksuse kõnetus.
Kauge kumin tuikamas veres; hümn, ümin, südamerütm, mida meie igavesti mängiv laps üksinda kuuleb. Ta tõstab pea, kuulatab --- kumina lähenedes kõrv eristab sõnugi, siis vajub vaikusse, teispoole vastust ja vastutust taas. Uni, mis ununeb enne, kui teadvuse karistav roosk kohale jõuab; liivale kirjutund kiri, mille pühib lainete keelav keel.

Luuletus algab liivaterast kui pärl; ta eneseloomises peitub paratamatuse paine, tas mistahes tühine sündmus võib muunduda tähenduslikuks. Luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus. Luuletus on kootud vaikusest otsekui õhkõrn sall, mis vaevata läbi sõrmuse libiseb. Musttuhat mustrit, märki ja ornamenti ei muuda ta maagilist olemust; mõistatuslik kui uni, ta ilmutab vaid oma lõpmatuid nägusid, ise ometi jäädes tundmatuks, tabamatuks. Äratundmise välkvalge silla ta siiski võib luua ka võõraste vahel --- sest oma sisemuses on sageli sarnased need, kelle vahel laiuvad maailmad.

Luuletus, uni, unelm ja unustus ikka on ilmum, tõus üle päriseks peetud piiri, äratundmine, ärkamine.

Iial, ah, iial ei ole me rohkem me ise, eales nii vabad ja ometi põhjatult üksi kui unes ja luules --- ja võib-olla armastuses.
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Armuaeg (1991)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - Surm? Kujutu kujutlus

Surm? Kujutu kujutlus.
Veevool viib ära Su näo.
Üle tumma ja tumeda jõe
tõuseb laginal lind.

Mida tean mina sest, elav,
ja kellelt ma küsin enam:
kuidas sääl on?
Vaid varje
kõigest mäletab hing.
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Vari ja viiv (1986)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - Sa läksid, hajudes sääl lumesattu

Sa läksid, hajudes sääl lumesattu...
Öös laternate sõõre väreleb.
Ja mina, kahetsedes kirgast pattu ---
Suurt Vaikimist ---, Sul vaatan järele.

Mu veetlev hirm, Sind tuhat korda tundnud
ma olen --- tumeda vee peegeldust.
Musttuhat korda tuksatades murdnud
end olen --- kust?

Mis seos? Mis truudus?
Veider mõte.
Ent mälu tõrgub meenutamast: kus?

Kaod üle silla, mustavate vete.
Lund keerleb, vaikus paisub
karjeks mus.
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - See tüdruk ei tule enam

See tüdruk ei tule enam, ta teiseks
on saanud.
Puuks või kiviks või tuuleks või
kust mina tean.

Aga tänavanurgal on külm, tule
soojenda ennast.
Must koer meile järgneb, silmis
otsatu ulg
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - Aeg

Ma arvasin end armastavat juba ammu.
Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede.
Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu.
Eks ikka lähemale. Aga millele?

Kõik vaatavad mind. mina, muuseas, vaatan vastu.
Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust.
Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud.
Ma ootan pauku, aimamata, kust.

Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematult lund.
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Päevapildid (1978)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - Lõpp

Ma ootasin sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
ma ootasin sind. Sellel külmal päeval.
Ei, vabandama tõesti sa ei pea.

Kõik otsustati väljaspool meid endid.
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii.
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid
ma teadsin, sa ei tule nagunii.

Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud,
kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.
Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud.
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Päevapildid (1978)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Doris Kareva - Pärastlõuna

Isa ja ema on leppinud jälle.
Väljas on laupäev ja tilguvad räästad.
Istun ja vahin ja mõtlen vist talle.
Nagu saaks mina siis kedagi päästa.

Vaibad on kortsus ja segi on sahtlid.
Keemia kontrolltöö keeratud käkru.
Köögi pool lõhnavad vasttehtud vahvlid.
Istun ja põrnitsen endale näkku.

Väljas on laupäev ja tilguvad räästad.
Mida ma vahin. et välja ei lähe.
Kedagi hoida või kaitsta või päästa.
Sõnu on palju ja suutmist on vähe.
Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Päevapildid (1978)
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Andres Ehin - Läbi elektriliste tikksirgete tänavate

Läbi elektriliste tikksirgete tänavate
kõnnib vaikne maag.
Lõokesed laulavad ta habemes.
Läbi rahvamurru,
üle kirju asfaldi
kõnnib vaikne, väga vaikne maag.
Ta habemes laulavad lõokesed
ja kasvavad sinililled.
Hüljates tapetud öid,
mööda kahisevaid päevi,
üle kuminate,
üle autokatuste,
mööda vitriine,
üle kantseleilaudade,
mis on kaetud kirjutusmasinate vaibaga,
kõnnib ülivaikne maag.

Ta habe on roheline aas,
kus mäletseb rammusaid veiseid.
Ta habe on rukkipõld,
kus kõrred kõiguvad tuules.
Hämariku eel,
koidu ajal,
lükates nagu mantlihõlmu laiali
suurte majade pikki varje,
kõnnib too
nõnda rahulik maag.
Ja näe,
ta vaatab kaabakale suhu
ning kohe kasvavad selle suust nartsissid.
Ta silitab selga kõveral joomaril
ning too kõrgub üle linna
kui mastimänd.

Taskus tuul,
valge pilv
ja koidutäht,
kõnnib
mööda linna
vaikne maag.
Andres Ehin, eesti autorid, tuntud autorid, Päikesepillaja
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Artur Alliksaar - Lahkühtimine (Päikesepillaja)

Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev naine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.

Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis küpsenud su puul.

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.

Sa oled jõgi, mina olen kaldad.
Sa sigined ürgelamuste soost.
Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad,
pean mina kohe varisema koost.

Sa oled ese, mina sinu vari.
Ma olen vaev ja sina oled troost.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
...kaks sõna hääbumatust muinasloost...
Artur Alliksaar, eesti autorid, tuntud autorid, Päikesepillaja
Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 Hinne: -


Luuletuste otsing
Kategooria:
Otsisõnad:


« Eelmine  Leht: 1  2  3  ...   8  9  10  11  12  13  14  15  16  ...   66  67  68   Järgmine »
. .


Warning: Trying to access array offset on null in /data03/virt10216/domeenid/www.score.ee/luuletused.score.ee/index.php on line 1506