| Ükski võim
ei saa
sulgeda suud
meie maa,
meie õiguse järele.
Ka siis, kui meie hõim
selga saab surisärgi
manala õues,
kuulete kisendust kõues,
kanarbikus ja soos,
sügissajus ja rajuhoos,
õiguse järele. | | eesti autorid, tuntud autorid, Kalju Lepik | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Kihutavad, kihutavad hullund tuulte ratsud,
lakad, sabad vuhisevad, sõõrmeis tormi naeru.
Valjad võikalt kõlisevad, vastu taevaseina
kapjadest lööb jäisi naelu -
surma, karjeid, leina.
Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud
rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut.
Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt.
Tuultest siia-sinna puhut,
kanarbikus põikad.
Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib,
ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest.
Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud!
Haarajaga ühest perest -
need su oma varjud.
Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis
püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas.
Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal
uued, kas või veriheinast,
ehitame majad. | | eesti autorid, tuntud autorid, Kalju Lepik | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| See on mu ema portree.
Käed tööväsimusest vajunud sülle.
Ja mina kusagil tühjas ruumis
hüplev alp harakas
laia taevalaotuse all.
Prillid on kukkunud lahti löödud raamatule.
Suur Jumal hoia mu poega.
Vihm vasardab vastu aknaruutu.
Ema käte puudutuse soojus
on ikka veel mu põskedel.
Ahjus küpseb rukkileib,
õhtune söömaaeg
lastele ja lastelastele.
Pärast ikalduspäevade põuda
veereb ema kortsus põskedele
üksik pisar,
langeb tööst krobelistele kätele.
Tunnistage, Jumala riik on sündinud. | | eesti autorid, tuntud autorid, Kalju Lepik | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |
