| Ma läbi kasesalu sammun,
seda vana teed pole käidud ammu.
Ei mäleta vist enam seda,
kuid just siin ma nägin teda.
Tookord taevas kumas kuu,
heitis oma valgust puule,
üksikule kasepuule,
mis nii nukralt teistest eemal,
kasvas laial põllupeenral.
Õrnalt puhus mahe tuul,
paitas lehti sellel puul.
Viljapõllul viljapäid
õrnalt kiigutamas käis.
Möödunud nüüd mitu aastat,
üksnes tühja kohta vaatan.
Seda kaske pole enam,
küttepuuks on saanud tema. | vana kask.... | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| 1.Sa olid nii lähedal mulle,
oma mõtetes kaugel kuid käid.
Kõik kirjad ma viskasin tulle,
sest üksnes nii ma rahu vaid sain.
R:Kas veel tuled tagasi siia,
kus algas su rännutee,
lasid tuulel ja tormil end viia,
kui mõtlik ja nukker on see.
2.Kui tuled kord siiski taas siia,
tunned,et teisiti ei saa.
kõik ees,ära tagasi vaata
pole parem küll kusagil maal.
R:Kas veel tuled tagasi siia.... | Laulusõnad, kuid viisi pole | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 3.67 |
| Siin on see paik,
kus kõik kaunina näib,
kodu on see
ei siit kaugele vii tee.
Palun vaid neid,
kes kord elanud on siin
meeles ehk veel
kodukoht neil Puurmani.
R:Siin haljas on pargitee
ja jõgi siin voolab veel,
kesk jõge on saarikud ,
kus õitsevad puud.
Üks loss seisab pargis veel,
meil algas siit koolitee,
see siiani olnud nii
ja nii see ka jääb...
Mure ja rõõm,
käsikäes me ühes käime.
Muutub kõik heaks
pargipuude all,ma tean.
Pea sügiskuu
rebib lehed pargipuudelt,
kuid lootus jääb,
Puurmanis ma suve näen.
R:Siin haljas on pargitee....... | Puurmani | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 3.67 |
| Õues sajab pehmet lund,
juba umbes kolmas tund.
Ümberringi maa on valge,
lumehelves sulab palgel.
Hingeõhk kui korstnas suits,
keerutab lund üles tuisk.
Sirab kuu ja tähepaar,
kitsal rajal sõidab saan. | Puurmani | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 3.67 |
| Looduse rüpest mind
kunagi leiti.
Siis ma end sügavas
rohus veel peitsin.
Siis kui ma sirgusin
suuremaks sain,
tundus see ilm mulle
lõpmata lai.
Enam ma rohtu end peita ei saa,
väike on rohi ja liig väike maa.... | Puurmani | Lisas: kallike25 @ 2009-11-19 | Hinne: 3.67 |
| Kaunis loss ja pargitee,
mõnel siiski meeles veel.
Ikka tuldaks vahel siia,
mälestusi kaasa viima.
Lossi taga puu allee,
veidi rohtu kasvand tee.
Tuul see puudelatvu sasib,
tulijatelt vaikselt küsib.
Kas ehk meeles on veel see,
siit sul algas koolitee.
Esimesed rõõmud,mured
neid ehk meenutama tuled.... | Puurmani | Lisas: kallike25 @ 2009-11-19 | Hinne: 3.67 |
| Kuula....sinu seljataga,
keegi õndsas unes magab.
Sellest välja ära tee,
las ta magab veidi veel.
Siis kui saabub õhtu tund,
pista põue talle lund.
Ärata ta unest üles,
las ta läheb,lumi süles.
Võtku kaasa kõik mis paha,
ainult hea kõik jätku maha.
Magagu ta seal kus kuu,
iidne,vana tammepuu... | .... | Lisas: kallike25 @ 2009-09-19 | Hinne: 4.33 |
| Ma läbi kasesalu sammun,
seda teed pole käidud ammu.
Mäletan vaid ainult seda,
et just siin ma kohtasin teda.
Tookord taevas kumas kuu,
heitis valgust metsa suurde,
ja üksikule kasepuule,
mis nii nukralt teistest eemal,
kasvas laial põllupeenral.
Õrnalt puhus mahe tuul,
paitas lehti sellel puul.
Viljapõllul viljapäid,
õrnalt kiigutamas käis.
Möödunud nüüd mitmed aastad,
ainult tühja kohta vaatan.
Seda kaske pole enam,
küttepuuks on saanud tema... | ?? | Lisas: kallike25 @ 2009-09-19 | Hinne: 3.57 |
| Sügistuultes kurba hõngu,
tuhisedes vingub tuul.
Vingub,ulub lakkamatult,
kurvad sügisnoodid suul.
Kõik on kõle ümberringi,
merelt meenub laeva hukk.
Paljud nägid rasket vaeva,
siiski põhja vedas laeva.
Pisaraid nüüd trotsides,
lohutusi otsides.
Mõeldagi on sellest kole,
neist kes olid...enam pole.... | Estonia | Lisas: kallike25 @ 2009-09-19 | Hinne: 3.5 |
| Merel seilab laev,mis suur,
puhub niiske meretuul.
Keegi oodata tea ohtu,
kas veel ta kodurannas kohtub.
Meri vaikne pealt ta näib,
äkki sigin sagin käib.
Kostub häirekella hääl,
midagi nüüd juhtund sääl.
Laev see tõrgub,seisma jääb,
kaldu kisub laeva äär.
Kõrged lained üle pea,
rohkemat ei keegi tea.
Koduranda enam iial,
seda laeva veed saa viia.
Omaksed kes olid laevas,
saatuse poolt on nüüd taevas.
Miks küll läks kõik nii,kes teab,
heastada kas saab veel vead.
Südames on vaev ja äng,
merepõhjas nüüd neil säng... | Pühendatud ESTONIA hukkun | Lisas: kallike25 @ 2009-09-19 | Hinne: 4.2 |
| |