| TÜHJAL VÄLJAL TALLAN TUULI,
TÜHJUS ÜMBER JA MU SEES.
TAHAN OLLA PUUDE VARI,
TAHAN OLLA LIHTSALT VEES.
TAHAN,ET MU HING SAAKS VABAKS,
TAHAN LENNATA KUI LIND.
TAHAN,ET MIND KUULID TABAKS,KEEGI JU EI KUULA MIND.
TAHAN PEITU MINNA SINNA,
KUS MIND KEEGI LEIDA EI SUUDAKS,
TAHAN LIHTSALT OLLA ISE,
LIIVATERAST OLLA PISEM .
| | mõte | | Lisas: kallike25 @ 2010-04-12 | Hinne: 5 |
| Vahel on tunne,et olen sul jalus,
vahel on tunne,et tülitan sind.
Kui sa vaid tahad ja seda mult palud,
ma eemaldun sinust,kuigi on valus.
Ma püüan sind mõista ja endast kõik anda,
kuid lahkumiskoormat ei suudaks ma kanda.
Sind armastan selleks ma liigagi palju
ja elada sinuta....ma iial ei harju. | | mõte | | Lisas: kallike25 @ 2010-03-16 | Hinne: 4.4 |
| Jõuluõhtul, jõuluteel
jõuluvana sõidab veel,
varsti jõudnud on ta siia,
tarvis kuuskki tuppa viia.
Panna valmis istepink,
ukse ette ukselink.
Sealt ta tuleb, jõulumees,
palju kinke koti sees.
Lapsed ärevust on täis,
jõuluvana meilgi käis. | | Jõulud | | Lisas: kallike25 @ 2009-12-20 | Hinne: 4.75 |
| Seisan keset lumist küla,
kuskilt pole kosta müra.
Ainult pehmet valget lund,
sadanud on umbes tund.
Taevaserval kiigub kuu,
eemal talus pühib luud.
Pühib kokku seda lund,
mida sajab mitmes tund.
Sajab juba mitmes tund,
seda pehmet lumist lund.
Sadu lõppeda ei taha,
kuhjab hanged ukse taha... | | talv | | Lisas: kallike25 @ 2009-12-20 | Hinne: 4.67 |
| Õhtu hämaruses vilguvad tähed,
mööda neid ma rändama läen.
Tuhat tuult siis paitab minu põske,
õhtu pimedusest õhk on veidi rõske.
Tasa kõnnin mööda täheradu,
kaugustesse rändab minu pilk.
Otsin valgust,et saaks leida sind,
ootan valgust,et sa leiaks mind... | | sinule..... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4.2 |
| Miks üksinda hulgud veel ringi?
Miks kaugustes eksleb su pilk?
Miks alla su põse pealt langeb,
pisar kui õbluke kastetilk?
Kus kaugustes uitab su mõte?
Miks mustavas mures su meel?
Veel kaua,nii kaua su mõtteist,
seda üksindust tunnen ma veel..... | | Küsimused sulle.... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4.2 |
| Veel mustendavad ööd,
veel on pime.
Öises tähistaevas justkui sünniks ime.
Üksik täht seal vilksatab ja kaob,
mustavasse taevavõlvi vaob.
Pimedusest läbi murrab päev,
öö tähistaevas punast valgust näeb.
Läbi metsa näha päiksepunast kuma,
aeg ärgata ja tõusta on ka temal.... | | .... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| Ma kuulen sinu hääles häbi,
ma näen su sõnadest läbi.
See on kui imeline vägi,
mis kui kurjal häälel hõikab,
valed sõnad ära lõikab.
Kui mul oleks jõudu rohkem,
teeksin imelise ime,
nägijaks saaks jälle pime.
Pime mitte pimedusest,
vaid valest,kurjusest ja tööst,
sööstaks läbi mustendavast ööst.
Ära kaugele siit tahaks minna,
kurjad keeled,et ei jõuaks sinna.
Habras õis oh kanna mind,
kanna mind ja ära vii,
kurjusest mind päästa priiks. | | minema siit.... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| Kirjutan sulle ühe tavalise kirja,
valin kaua,enne kui ei ole hilja.
Soovin sulle öelda palju,
läheb aega,sest ei harju.
Tahan teatada sul uudist,
et jäid äsja ilma pruudist.
Ole veel nii kalk ja julm,
sest sust kõrini on mul...... | | ?? | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4.4 |
| Keset laia ilmavalgust,
saabub peagi sügis.
Õhtul põllud mattund uttu,
pimedaks läeb üsna ruttu.
Ööd on pilkased ja pikad,
süda siiski suve ihkab.
Sügis ilma peale lasub,
jahedusest maad ta rusub,
katab taevast katab maad,
kolletama hakkab haab.
Kaskki oma lehti pillab,
muutub tavaliseks puuks,
mis kui tuulest räsitud,
tormist,külmast vaevatud.
Põllud koristatud saagist,
kergendatult tundes uhkust,
vajavad nüüd talvepuhkust.
Puhkab mets ja puhkab aas,
puhkab iga põõsas maas.
Kõikjal ainult koltund lehed
vedelevad maas.
Peetud maa ja kulund aas,
ikkagi jah ikkagi
on sügis tulnud taas. | | Saabub sügis.... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| |
