Keset laia ilmavalgust,
saabub peagi sügis.
Õhtul põllud mattund uttu,
pimedaks läeb üsna ruttu.
Ööd on pilkased ja pikad,
süda siiski suve ihkab.
Sügis ilma peale lasub,
jahedusest maad ta rusub,
katab taevast katab maad,
kolletama hakkab haab.
Kaskki oma lehti pillab,
muutub tavaliseks puuks,
mis kui tuulest räsitud,
tormist,külmast vaevatud.
Põllud koristatud saagist,
kergendatult tundes uhkust,
vajavad nüüd talvepuhkust.
Puhkab mets ja puhkab aas,
puhkab iga põõsas maas.
Kõikjal ainult koltund lehed
vedelevad maas.
Peetud maa ja kulund aas,
ikkagi jah ikkagi
on sügis tulnud taas. |