|
 |
Kasutaja Carl16 lisatud luuletused |
 |
| |
|
|
| Üha lühemaks jääb päev
ja kirjutatud sõna.
Viimne valgus.
vaimne igatsus.
Nii naiivne, napustavalt puhas ---
lapsekäega leitud luuletus.
Üha selgemaks saab seinal vari,
mis mind sünnist saati
painanud.
Ma ei osand kõnelda veel.
Sellest.
Aga juba olin aimanud. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Vari ja viiv (1986) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Kui palve püsib puhas leht su ees,
ent pliiats paneb vastu pimesi.
Mis on, ei ilmuta end sõnades.
Näol pole nimesid.
Ta vaatab sinu pääle sügavalt
ja kõrgelt. Veider, tõeline ja kurb,
peaaegu hirmutav harmoonia ---
s
ü
n
d
sellega sümmeetriline
m
r
u
s | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Vari ja viiv (1986) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Laev tõstetud purjedega
mu rannale ligineb.
Ma aiman, ma tunnen seda ---
ja seisan, selg higine.
Laev pühade purjedega
ei ühegi lipu all ---
oh, olen oodanud teda
kui laps surmalagedal.
Päev loojub, pimeneb.
Öö ju.
Kas tuleb --- ei tule ta?
Nii märkamatult kõik möödub.
Kõik saabub
nii salaja. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Loomihu ihkab elavat ja sooja,
ent külmil kõrgustikel ekslev vaim
ei leia rahu.
Mis see on, oh, Looja,
ürgmõte,
millest elus aimu sain?
Peod kobamas on igikonarlikku
inimlikku kogemust.
Ja öö
viib märkamatult ära
igavikku
tuhkpimeduses vargsi hõõgund söe. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Oma loomanäo lähendad järsku nii loomulikult,
otsekui läheksid jõe äärde jooma.
Tunnen, et peaksin tõe tumedat vett
Sulle tooma, aga ei oska. Kui teaksin,
teeksin vist teisiti.
Nii olen vait.
Su silmade selgus on segi kelmi
keerubiilmega. Heleda pilvena
keerdud mu ümber,
küsides.
Vait olen, vait. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Mees istub, pilgus igavikusära
ja vaatab,
meelekohas tume tuik,
kuis naine, kandes endas kallisvara,
sääl läbi aia
läheneb kui luik.
Pilk puhkab pilgus,
huuled avanevad
ja lihtne sõna puhkeb nagu lill.
Pulss tuikab, süda tuksub:
kevad, kevad!
Laps liigutas end ihus, pillavhell. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Öö lõhnas, elav ja pime.
Vihm häälestas kõrget katust.
Me surnutest rääkisime
ja imest veel sündimatust.
Su silmad, nad olid ligi,
nad hingasid minu sees,
nad hiilgasid hingepõhja ---
ja põlatu ülenes.
Koit õhetas taevaserval.
Ning läbi jumalamaa
ma kõndisin Sinu kõrval,
liig tulvil, et tänada. | | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Salateadvus (1983) | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| | | | | |
