| Üha lühemaks jääb päev
ja kirjutatud sõna.
Viimne valgus.
vaimne igatsus.
Nii naiivne, napustavalt puhas ---
lapsekäega leitud luuletus.
Üha selgemaks saab seinal vari,
mis mind sünnist saati
painanud.
Ma ei osand kõnelda veel.
Sellest.
Aga juba olin aimanud. | Doris Kareva, eesti autorid, tuntud autorid, Vari ja viiv (1986) | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |