Need armsad, kellest äkki jäime ilma,
on tegelikult alles -
meie sees: nad on nii ligi, et ei torka silma
nii nagu valgus tolmukübemes.
Sest tolmust -
hetkel olulisest tolmust -
on tehtud ka me endi valus kest,
mis veel ei oska olevast ja olnust
(ei tohigi vist?)
leida igavest.
Ei ole kaotust, millega ei harju
siinpoolsuses,
kus algus vajab äärt,
kuid, enda pea peal tundes
surma varju,
nüüd on üks naer
poolt eelmist elu väärt.
(2001) | | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
On ajalik me laul - ükskõik kui ilus.
Meil pole tema üle kauaks voli.
Ka see, kes silpe sadu kordi silus,
teeb ükskord viimse laisa riimi: oli.
Ah, just se oli - ehataevas hele,
kui pehmeid sõnu õhku aurus suudelt,
kui meie odavaile mütsidele
kuldmünte kukkus igavestelt puudelt...
(1998) | | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
Sind ma tahan armastada -
mitte nii nagu haavatu haavatut,
mitte nii nagu saamatu saamatut,
mitte nii nagu võtja andjat,
mitte nii nagu tõbine kandjat,
Sind ma tahan armastada
nagu merepiisk armastab merd,
nagu verepiisk tervet verd,
nagu hangesid armastab räitse,
nagu õunapuud uibuhäitse,
Sind ma tahan armastada,
lauldes läbi pisara,
sa mu valge,
sa mu malbe
talveräänne isamaa!
(1988) | | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
| Sa seisad seal, ja õhuke on uks
kui käsulaud, kus tähendus on tähis.
Kui tähemärke sa ei märganuks,
uks näinuks habras nagu pabermähis.
Su kõhklustel on kuumav hingeõhk,
ja pilk mul kibedaks saab teispool ustki.
Toas pole hubasust. On pingerõhk,
on ahvatlus, soov varju leida kustki.
Me vahel pole ust, vaid sein on see -
on vahesein, mis tehtud ühel meelel.
Käepidet kumbki märkama ei tee,
seesama "seesam, seesam" seismas keelel.
Nüüd kõnetan su kätt ja mitte sind.
Ning lendu tõuseb ukselink kui lind!
(1975/1976)
| | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
| Surusid mind sülle.
Hoidsid kõigest jõust.
Aga ma ei naernud.
Olin teisest tõust.
Surusid mu käsi.
Voog käis läbi luust.
Aga ma ei nutnud.
Olin teisest puust.
Võtsid minu mõtted.
Võtsid lahti koost.
Aga ma ei olnud
aruandjast soost.
Leidsid iseenda.
Kõnelesid muust.
Siis ma enam polnud
üleüldse puust.
(1976) | | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
| Kuis kõik jääb, kui jälle lähen,
et ei iial tulla?
Kas ka siis on samad tähed
üle märja mulla?
Kas ka siis on samad laulud
sinu suul, mu sõber?
Kas on ikka kraavi üle
remmelgate hõbe?
Ei, ma tean: see nii ei tohi,
nii ei saagi jääda -
samad lilled on, ja rihi,
ent on teised päevad.
Ma ei kurvasta, kui tunnen,
et sul siis on parem
või ka halvem - ükski tunne
nii ei jää kui varem.
Palju jääb, kui jälle lähen,
valutama siia -
tean, et suudan õige vähe
endast kaasa viia.
Kui on lõppenud mu reisid,
tean: kord tuleb sajus
minu võõras, halvem teisik
pettuma ses pajus.
(1965)
| | Leelo Tungal, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-14 | Hinne: - |
| Täna ma luuletan läbi öö,
see on lihtne, mehine töö,
see on harras, tõsine öö -
sina magad, ja mul on töö.
Sina magad, sa ootad last,
mind ei oota sa nõnda enam,
-olgu, ah olgu sul rõõmu tast!-
mind ei oota sa nõnda enam.
Luuletan üksinda läbi öö,
see on lihtne, see polegi töö -
lihtsalt luuletan läbi öö.
Sina magad, sa ootad last.
...väsiks see maailm vaid vihkamast | | Hando Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Teretamine on hingamine väljapoole.
Teretamine on hinge ulatamine teisele.
Teretamine on kinkimine.
Teretamine on kingituste vahetamine,
Hindamatute kingituste kinkimine vastamisi.
Tere tuleb tagasi.
Oma tere antakse, teise tere saadakse.
Teretamise läbi saadakse sugulasteks.
Teretajad on õed, vennad vaimu läbi.
Võta mu tere vastu, luba mul elada.
Ma teretan sind, et saada sind minu vennaks,
Et saada sind minu õeks.
Ma ootan su teretamist vastu.
(Mõistatused, Tartu 2000) | | Hando Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| Üks lapsesuu on lausunud,
et oled loll kui saabas,
kui usud kurje vaimusid
või kanget kivi Kaabas.
Et vaime pole olemas
ja Jumalat ka mitte,
et ainus veider olevus
on olnud Adolf Hitler | | Hando Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| -Kolm kolpa läksid riidu
maa põhjas pimedas.
Nad olid sinna viidud
ka suures pimedas.
-Ei tundnud, kes on tuttav
ja kes on võõras just.
Nad vastastiku tundsid
kõik pöörast võõrastust.
Kolm korralikku kolpa
kel kehad kadunud,
said aru, et siin kolkas
kord käest on kadunud.
Kolm kolpa kolmes leeris
ja kolme tuule peal,
neil sõda aina veeres
ei tahtnud rahu eal.
-Need olid Eesti kolud.
-Need olid Eesti olud. | | Hando Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |
