| | Väike poiss kõndis tänaval.Ta läks poodi.Ja seal ta nägi üht meest kes oli surnud. | | LEBRON WADE | | Lisas: james @ 2011-12-03 | Hinne: 5 |
| Lumi sajab maas,
Astun lumele taas.
Uni mul peale ei kipu,
Rõõmuga tõstan Eesti lipu.
Ignoreerin kõike eelgõige sind sind,
Hõiskan, sest tean, et vajad mind.
Olla hingetu on raske,
Lambad närivad kaske.
Lapsed kuuse all on reas,
Oi kui hea, et jõululaulud peas.
Ülalt alla esitähed
| | lumi | | Lisas: lauripoikenEST @ 2011-12-01 | Hinne: 3 |
| Sinavad fjordid ja kaunid mäed,
see on võrratu pilt, mida iga päev näed.
Meie väikesel majal on mätaskatus,
mis talviti paksu lumega kattub.
Need ju me lapsed, kes lumes seal hullavad,
naeravad, kisavad, niisama möllavad.
Suuskadel liuglevad alla nad mäest,
ise kiljudes kõigest väest.
Talvekülm meile ligi ei poe,
sest me hubases kodus on alati soe.
Õhtuti, istudes kamina ees,
joome kõik kuuma ja auravat teed.
Nüüd ma siis elan koos sinuga siin
ja nii oma unistuse täide viin.
Me elus on õnne ja rõõmu nii palju,
me armastus kindel ja püsiv kui kalju.
Ka muret ja raskusi tuleb vahel meil taluda,
mõnikord üksteiselt andekski paluda.
Lootus ja armastus siiski me hinges,
see lahendada aitab nii mõnedki pinged.
Nii meil möödubki elu siin Norras,
kus kõik ei olegi alati korras.
Me usume, et headus kord alistab kurjuse,
rõõmud lämmatavad kibeda kurbuse.
(kahjuks on see kõik vaid unistus)
| | fjordid, mäed, lapsed, elu, armastus, rõõm, Norra | | Lisas: lumeliblikas @ 2011-12-01 | Hinne: 3.5 |
| Nüüd lõhnavad metsad
ja tolmavad teed
ja lained laksuvad randa.
Kui kaunis on elada
kodumaal,
ta rõõme ja muresid kanda.
Ja pilved ja lained
ja päikene
ja ladvad need laulavad üha:
jää, kosu ja kasva, mu kodumaa,
sa armas, suur ja püha! | | Kersti Marilaas, kodu, kodumaa, elu | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: 2 |
| Nagu veiklev rõõmus päikselaik
on mu emakeel.
Linnulaul, mil juures nukker maik,
on mu emakeel.
Sündis seal, kus rukis küpseks sai,
minu emakeel.
Lätteveena huulte peale jäi
minu emakeel.
| | V. Timin, emakeel | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: 1 |
| Mida ma veel hoian,
keda ma veel kaitsen,
kui mitte sind,
mu kodune maa?
Kes mulle kingiks keele
ilusa, elusa laulu,
kui mitte sina,
mu kodune maa?
mida mõista võiksin,
kes saaks aru minust,
kui mitte sina,
mu isa maa?
Kes mind maailmas saadaks,
kes mind tagasi võtaks,
kui mitte sina,
mu ema maa?
| | Leelo Tungal, ema, isa, kodumaa, kodu | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Mu kodu
on kodumaa värvi -
valgete kaskede,
meelespea-lillede,
punase pihlaka värvi.
Mu kodu on kodumaa värvi -
kollaste põldude,
vaarika-marjade,
lumiste lihtade värvi.
Mu kodu on kodumaa värvi -
Kõigi ta paljude,
Paljude laste
Rõõmsate silmade värvi.
| | Olivia Saar, kodu, laps | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Vanamemm on hea - ta emal oli emaks,
pärast aga mulle vanaemaks sai.
Vabal tahtel hakkas mulle vanaemaks –
juba selle eest ta teenis pika pai!
Vanamemm on hea - ta lubab teha kõike,
ja kui vahel eksin, mind ei laida ta.
Kui kord olen suur ja vanamemm on väike -
ma ka luban temal ennast aidata. | | Leelo Tungal, vanaema, vanamemm, mina | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Kui ma ükskord olen kuuekümne viiene
siis saab mu vanem õde seitsekümmend kaks.
On ju titadelegi vist vesiselge see,
et siis käib temast üle minu jaks.
Annan näpulaksu, kui ta hakkab imema
oma pöialt.
Ütlen “Sööd mul hinge seest!”
kui mul külalised on, õe ajan minema.
Möirgan naerda kui tal hammas tuleb eest.
Oma ratast talle ilmaski ei anna ma
ega näita loomamargialbumit.
Lähen kinno suure ilusa sõbrannaga
Öelgu veel, et kasi omatuppa,titt!
| | Leelo Tungal, kättemaks, titt, õsw | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: - |
| Kuuskede-mändide vahel on maja,
mida ma teisega segi ei aja.
Siin on meil mõnus ja lahe ja õdus.
Avame värava - oleme kodus.
| | Leelo Tungal, kodu, kuusk, mänd, maja | | Lisas: ragged @ 2011-11-28 | Hinne: 4 |
| |
