| Sinavad fjordid ja kaunid mäed,
see on võrratu pilt, mida iga päev näed.
Meie väikesel majal on mätaskatus,
mis talviti paksu lumega kattub.
Need ju me lapsed, kes lumes seal hullavad,
naeravad, kisavad, niisama möllavad.
Suuskadel liuglevad alla nad mäest,
ise kiljudes kõigest väest.
Talvekülm meile ligi ei poe,
sest me hubases kodus on alati soe.
Õhtuti, istudes kamina ees,
joome kõik kuuma ja auravat teed.
Nüüd ma siis elan koos sinuga siin
ja nii oma unistuse täide viin.
Me elus on õnne ja rõõmu nii palju,
me armastus kindel ja püsiv kui kalju.
Ka muret ja raskusi tuleb vahel meil taluda,
mõnikord üksteiselt andekski paluda.
Lootus ja armastus siiski me hinges,
see lahendada aitab nii mõnedki pinged.
Nii meil möödubki elu siin Norras,
kus kõik ei olegi alati korras.
Me usume, et headus kord alistab kurjuse,
rõõmud lämmatavad kibeda kurbuse.
(kahjuks on see kõik vaid unistus)
| | fjordid, mäed, lapsed, elu, armastus, rõõm, Norra | | Lisas: lumeliblikas @ 2011-12-01 | Hinne: 3.5 |
| |
