| Asjata ma nägin vaeva,
kõik mul oli tühi öö.
Kulutasin kallist aega,
luuletasin kogu öö.
Öine töö ei olnud tulus,
uni tallas kulmudel.
Tuul mu akna taga ulus,
kõrva tiksus seinakell.
Kas ma, taadikene, tohin
tänada sind paki eest,
luba, et ka kurku rohin
veidike sul külma eest.
Rohi on mul kuum ja kange,
tehtud mesilase meest.
Enne kui siit astud hange
soojendad ehk ennast seest. | | Uno Sikemäe, jõulud, jõuluaeg, jõulupakk, mesilane | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Kaunilt helisevad jõulukellad,
helli tundeid teele saates vaid.
Sädelevad koduaknad hellad,
tervitades kojuruttajaid.
Rõõm kui tulesäde tuules liigub,
püüab küünlaleegist väljuda.
Tuisuhangede peal tasa kiigub
üle härmaembes Eestimaa.
Seda helinat võid hinges kanda,
armastuseks võib ta muutuda.
Tema saatel truudusevannet anda,
unistuste huuli puutuda.
Need on igavese kella kajad,
rõõmukuulutajad üle maa.
Inimpõlve imelised ajad,
mida unustada hing ei saa. | | Uno Sikemäe, jõulud, jõulukellad, jõuluaeg, rõõm, küünlaleek, Eestimaa | | Lisas: ragged @ 2016-12-16 | Hinne: - |
| Mina olen väike Liisu,
meie kodus kirju kiisu.
Temal ees on piimatass,
nõnda kasvab kiisust kass.
Teda ei saa kooli viia,
peame jätma kiisu siia.
Äkki kassil hakkas kiire,
püüdis krapsti kinni hiire.
| | Uno Sikemäe, jõulud, kiisu, kass, hiir, kool | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| Lumi päiksekiiri tundis,
hanged sädelema sundis.
Kõiki vaadata end palus,
lapse silmal hakkas valus.
Ilus küll, kuid mida teha.
Oota, kuni saabub eha.
Lumi lubas suure suuga:
"Mina sädelen ka kuuga!"
Läbi mitme aastaja
päikeseprille läheb vaja,
siis kui lumi sajab maha.
Vaadata ei ole paha
Jõuluaja sädelusi,
valguskiirte vallatusi,
värvilisest klaasist läbi
laps neid koduaknast nägi. | | Uno Sikemäe, jõulud, lumi, kuu, jõuluaeg | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| Sellest majast läks lapseke kooli,
suured istusid autode rooli.
Ära köeti puu viimane riit,
kuni olijad lahkusid siit.
Kuuse lõhn küünlasuitsuses majas,
kodukoht jõulupühade ajas.
Vana, küdeva pliidiga köök,
küpses viimane pidulik söök.
Ära kustutan koldes ma tule,
enam siia nii pea ma ei tule.
Jääb nüüd sinna, kus asus veel ait,
päkapikkude varjumispaik.
Talveööl, keset tähtede sadu,
meenub metsade keskel see kodu.
Enam keegi ei oota ju eal
pärast viimaseid jõule mind seal. | | jõulud, jõululuuletus, kuusk, küünal, päkapikk, talveöö, Uno Sikemäe | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| Jõuluvana, küll on vahva,
nägid kelgu ees mul sahka.
Siis, kui lumi õue sajab,
sahk ta kohe välja ajab.
Praegu sinna lund ei saja,
lähen jälle, kui on vaja.
Tegin seda juba varem,
et sul tulla oleks parem. | | jõulud, jõuluvana, sahk, lumi, jõululuuletus, Uno Sikemäe | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| Kukkumisest sain ma muhu,
palun siia peale puhu.
Pole viga, tõusen üles,
istun jälle ema süles.
Kukkuda on väga paha,
ära sina kuku maha.
Ära käsi pane tasku,
habemele peale astu. | | jõulud, jõululuuletus, muhk, kukkumine, Uno Sikemäe | | Lisas: ragged @ 2016-11-17 | Hinne: - |
| Oli laste uneajal
väike redel seina najal.
Päkapikud nagu pukil,
seisid teineteise kukil.
Töö neil rõõmsamini kulgeks,
kui nad tuppa minna julgeks?
Läheks vaataks veelkord sinna,
võiks ka treppimööda minna.
Alles siis, kui asjad klaarid,
valmis üksikud ja paarid.
Suusad jalga, pambud selga,
hangest alal tuhatnelja. | | Uno Sikemäe, jõulud, uneaeg, päkapikud | | Lisas: ragged @ 2015-12-24 | Hinne: - |
| |
