| "Aeg me ümber nii kiirelt kaob,
liialt süda rinnus taob.
Detailidesse me enam ei lasku,
kõik mu unistused surnud on katku.
Proovida me enam ei jaksa,
armastus end tõmmand on oksa.
Hingest kadunud,on see valgus,
kus oli lõpp ning selle loo algus.
Tühjana end varjab minu lootus,
kas tunnistama pean nüüd kaotust?
Kas naerda,nutta või viha tunda?
Palun keegi näidake mul suunda.
Tean,et minu oleks võib olla häiriv,
kui usu,teises dimensioonis meie tunded,on säilind."
/Kõik on kadunud/ | | armastus, lootus, dimensioon, aeg, unistused | | Lisas: Merilyn @ 2016-01-31 | Hinne: 5 |
|
Kallis,miks oled nii kaugel,
su sülle tahaks panna ma pea.
Istun aknal,pisarad laugel,
millal tuled?Seda ei tea.
Olen ihast ja ootusest tulvil,
mil näha sind jälle ma saan.
Nagu laev,mis tormi sees ulbib
kui kadunud on kodusaar.
| | Igatsus, lootus, kurbus | | Lisas: Melluke @ 2013-09-16 | Hinne: 5 |
| Kõige imelikum asi siin ilmas on ootamine.
Ootamises on kõik olemas:
lootused, kired, fantaasiad,
ootamine on ilus ja valus ühekorraga,
sest sa ei tea kunagi,
kui palju su ootustest tõeks saab.
See nimelt teebki ootamise ilu magusalt valusaks-
võimalus, et oodatav ei tulegi. | | ootus, lootus | | Lisas: kass @ 2013-01-30 | Hinne: - |
| Tahaksin olla ma pääsuke,
kes sinise taeva all lendab.
Poleks muret mitte raasuke
vaid muretult ma ringi rändaks.
Ning kui eemalt ohustaks kotkas
ei tunneks muretki siis
kui tundub et elu on mokas,
lendaks ära ma siit.
Nii liugleks sinise taeva all
ega läheks kaduma.
Ka siis kui nsaabub sügis hall,
otsiksin uusi radu ma.
Tahaksin olla ma kivi,
kes aias puu all seisab
oleks paigal ega peakski liikuma
ning kõik mõtted endale hoian.
Nii vaikselt ma puu all istuks
ja mõtleks omi mõtteid.
Ilma, et suud paotaks
ega kasutaks alatuid võtteid
siis oleks ka kivist süda mul
ega haiget ei teeks siis keegi.
Nii lebaksin lehtede varju all,
kuid ükskord närbuvad needki.
Ei ole ma ei kivi, ei lind,
kuigi tahaksin olla osake neist.
Tegi mul haiget kui jätsid sa mind
vaid mälestus alles on jäänud meist.
Linnuna lendaksin ära kaugele-
kaugele, et ei tunneks valu.
Kivina ei tõstaks ma kära
ega ootaks, et andeks sa palud.
Ei ole mul kivist südant,
ega linnu vabadust.
Olen vaid inimene,
kes tunneb igatsust, lootust,
et tuled kord ja palud vabandust.
Nii istun siin puu all,
süda täis ootust. | | pääsuke, kivi, õnnetu armastus, ootus, lootus | | Lisas: kass @ 2013-01-30 | Hinne: - |
| Sügisvihm toob pisarad hinge,
jahutades suvist leegitsevat kirge..
Kardan, et kaotan Su jälle,
jätsid südamesse kustumatu jälje..
Oodates päikest, siis unistan Sinust,
saan jõudu, et üle olla igatsuse valust..
"Kohtumiseni, kallis!", sosistavad huuled,
kaugusesse hajudes, loodan seda kuuled.. | | lootus, igatsus, kurbus, armastus | | Lisas: --Maarja @ 2012-11-12 | Hinne: - |
Mõnegi armastuse olen
Lasknud minna
Kuid kui kõlab jää
Sulab jää
Peatub aeg
Võetakse minemine
Ja pannakse kappi
Ootama uut minemise tundi
Läinud armastusest
Aastaid olemata maailm
Oli midagi muud
::::
Aastaid olnud muud
nägin juhuslikult teda
vastu jalutamas
olin ise oma laste
ja naisega
ta ei tundnud mind
olin habemega
vaatas silma
naeratas
tugevam emotsioon tekkis
nägin igatsevalt
lootust ja armastust
elutahet oli täis pilku
kui ta mu lapsi vaatas...
oletatavasti elas ta ise kõrbes
otsisin ta üles, tegin kõik
tema ellu sattuda
vihmast oaasi pakkuda
tegin seda nii
et oleks juhus ja seadsin olusi
olin saatus
| | igatsus, lootus, pere, õnn | | Lisas: Katlakivi @ 2012-06-27 | Hinne: - |
| Meil lahku läinud on teerajad,
ammu unustatud koos veedetud ajad.
Ammu pisar kadund silmist,
meelest läinud,mis päris,mis ilmsi ..
On kadunud sära silmast,
iga piisk uues ilmas.
Lahkunud oled sina,
minu suure südamega.
Tuulegi kaasa võtnud,
mu unistused ära lõhund.
Lootused,ootused matnud maha,
tampinud peal, oma jalgadega. | | südamega, pisar, pisar ; südamega ; lootus, lootus | | Lisas: Merilyn @ 2011-12-22 | Hinne: 4.33 |
| |
