| Vaibast välja vaatab pale,
mida esmakordselt näen.
Ennustada aitab male,
kuis ma elust läbi läen.
Unenägu pole vale -
mängus jumalate käed.
Lootus kõige paremale
madalamaks muudab mäed. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Must hing on läinud välja
küll võllas üleval
ja surma olen saanud
ka autoratta all,
kuid ühte kardan rohkem
ma siiski kõigest sest:
kui sünnin jälle ümber,
ei saa must inimest. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Mis mäletasin, olen unustanud.
Kes on mu mälestusi kustutanud?
Ma ise midagi ei ole loovutanud.
Kes on mu mälestusi moonutanud?
Mu järeldus on kõigest sellest kole:
ei saa ma kindel olla, kes ma olen;
ei tea ma, kust ma pärit olen;
ei mäleta, kas lubadusi andnud olen.
Et asju mitte ära unustada,
peaks edaspidi kõik ma üles kirjutama.
Kuid kuidas kõike loen ma, olles juba vana?
Ei jõua seda läbi võtta elavana. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Täna naudin ma elu,
sest elus on eredaid hetki.
Korjamaks kõiki neid üles
teen ajas liikuvaid retki.
Soovin, et pikk oleks elu,
siis jätkuks rohkem neid hetki
ja nende hetkede juurde
saaks rohkem teha ka retki. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Et alati jääks kestma
me ellu lapsepõlv,
et rohetaks veel rohi
ja sinaks taevavõlv.
Et hea ei läheks kaotsi,
me siiralt soovime,
kuid areneda siiski
seejuures proovime. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Tunde juba ümberringi pimedust ma näen.
Ei seda tea ma ette, kas tuleb enam päev.
Seni on küll tulnud, kuid ajad on nüüd muutund -
öögi võib edaspidi olla ju kuutu.
Kahtlen selles kõiges, mida seni olen õppind.
Keegi pole tõestand, et tõde oleks lõplik.
Igatahes kindel on, et päikest pole näha,
ise seda taevasse ei oska mina teha. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Hommikul mu näkku paistma hakkab valgus.
Minu jaoks see tähendab kannatuste algust.
Tahaksin veel, tahaksin veel kaua magada,
et päev see ei saaks mulle hoope jagada.
Uni läheb minema, peale tungib tõelus,
igas silmapilgus sel sisaldumas õelus.
Tunnen ennast tähtsusetu pisijunnina,
keda kurjad kupjad muudkui tööle sunnivad.
Tööle aga asumast takistab mind haigus,
minu jaoks see valmistab terve päeva vaevu.
Mitmelt poolt mul tugevasti aina valutab,
seda valu üleüldse kuid ei talu ma.
Kuna ma ei tööta, ma kannatan ka nälga.
Mitte keegi mulle süia ei tee välja.
Ootan, millal päev vaid jõuaks õhtusse.
Ärkan aga äkki - oli unenägu see.
Kui on unes nähtud sihukene õudus,
päevalgi see kurnab üha minu jõudu,
sellepärast õhtu jõudes minna magama
enam mitte kuidagi küll ei taha ma. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| Ei mängi mulle muusikat
mu töökoht ega kodu,
ja näitab mul vaid rusikat
suur inimeste rodu.
Kõrv peale nende sosina
mul midagi ei taju.
Ja keegi neist ei halasta,
kui rikkis on mu aju. | | Simo Runnel, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2016-12-01 | Hinne: - |
| |
