| Veel mustendavad ööd,
veel on pime.
Öises tähistaevas justkui sünniks ime.
Üksik täht seal vilksatab ja kaob,
mustavasse taevavõlvi vaob.
Pimedusest läbi murrab päev,
öö tähistaevas punast valgust näeb.
Läbi metsa näha päiksepunast kuma,
aeg ärgata ja tõusta on ka temal.... | | .... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| Ma kuulen sinu hääles häbi,
ma näen su sõnadest läbi.
See on kui imeline vägi,
mis kui kurjal häälel hõikab,
valed sõnad ära lõikab.
Kui mul oleks jõudu rohkem,
teeksin imelise ime,
nägijaks saaks jälle pime.
Pime mitte pimedusest,
vaid valest,kurjusest ja tööst,
sööstaks läbi mustendavast ööst.
Ära kaugele siit tahaks minna,
kurjad keeled,et ei jõuaks sinna.
Habras õis oh kanna mind,
kanna mind ja ära vii,
kurjusest mind päästa priiks. | | minema siit.... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| Ma läbi kasesalu sammun,
seda vana teed pole käidud ammu.
Ei mäleta vist enam seda,
kuid just siin ma nägin teda.
Tookord taevas kumas kuu,
heitis oma valgust puule,
üksikule kasepuule,
mis nii nukralt teistest eemal,
kasvas laial põllupeenral.
Õrnalt puhus mahe tuul,
paitas lehti sellel puul.
Viljapõllul viljapäid
õrnalt kiigutamas käis.
Möödunud nüüd mitu aastat,
üksnes tühja kohta vaatan.
Seda kaske pole enam,
küttepuuks on saanud tema. | | vana kask.... | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 4 |
| 1.Sa olid nii lähedal mulle,
oma mõtetes kaugel kuid käid.
Kõik kirjad ma viskasin tulle,
sest üksnes nii ma rahu vaid sain.
R:Kas veel tuled tagasi siia,
kus algas su rännutee,
lasid tuulel ja tormil end viia,
kui mõtlik ja nukker on see.
2.Kui tuled kord siiski taas siia,
tunned,et teisiti ei saa.
kõik ees,ära tagasi vaata
pole parem küll kusagil maal.
R:Kas veel tuled tagasi siia.... | | Laulusõnad, kuid viisi pole | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 3.67 |
| Siin on see paik,
kus kõik kaunina näib,
kodu on see
ei siit kaugele vii tee.
Palun vaid neid,
kes kord elanud on siin
meeles ehk veel
kodukoht neil Puurmani.
R:Siin haljas on pargitee
ja jõgi siin voolab veel,
kesk jõge on saarikud ,
kus õitsevad puud.
Üks loss seisab pargis veel,
meil algas siit koolitee,
see siiani olnud nii
ja nii see ka jääb...
Mure ja rõõm,
käsikäes me ühes käime.
Muutub kõik heaks
pargipuude all,ma tean.
Pea sügiskuu
rebib lehed pargipuudelt,
kuid lootus jääb,
Puurmanis ma suve näen.
R:Siin haljas on pargitee....... | | Puurmani | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-20 | Hinne: 3.67 |
Sõbranna juures väga hää
kuid kodus kõige parem
kodus võin ma tantsida
mängida ja laulda ka.
Mu kodus elab emake
kallis, isake
ja väike, väike õeke
nad elvad seal lustides
ja mõni kord ka süstides.
Kodu on ju imeline
tavaline paik.
Seal kodus kõik me
tavaliselt rõõmsad koguaeg.
| | kodu, armastus | | Lisas: lilmiss- @ 2009-11-19 | Hinne: 4.5 |
| Looduse rüpest mind
kunagi leiti.
Siis ma end sügavas
rohus veel peitsin.
Siis kui ma sirgusin
suuremaks sain,
tundus see ilm mulle
lõpmata lai.
Enam ma rohtu end peita ei saa,
väike on rohi ja liig väike maa.... | | Puurmani | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-19 | Hinne: 3.67 |
| Kaunis loss ja pargitee,
mõnel siiski meeles veel.
Ikka tuldaks vahel siia,
mälestusi kaasa viima.
Lossi taga puu allee,
veidi rohtu kasvand tee.
Tuul see puudelatvu sasib,
tulijatelt vaikselt küsib.
Kas ehk meeles on veel see,
siit sul algas koolitee.
Esimesed rõõmud,mured
neid ehk meenutama tuled.... | | Puurmani | | Lisas: kallike25 @ 2009-11-19 | Hinne: 3.67 |
| Asjad elavad
ning olendid mõtlevad,
kui koer, kass ja pegasus
on ei tea kus.
On inimene, tulnukas ja vaim
mul on kummaline nime kaim.
Seal kus sini, must ja valge
näeme marsivaid jalge
Hiina, saksa, vene keel
see on sürrealismi segane meel.
Kell tiksub üks, kaks, kolm
sedasi tekib valge tolm.
Võibolla panen kaela salli
Kui mina olen Kuri Kalli
Lind õues puud toksas
nüüd on aeg mul otsas. | | Sürrealism | | Lisas: surrealnekkuubis @ 2009-11-18 | Hinne: 5 |
| |
