| Emast mõeldes meenub hõbepaju.
Hall tüvi õnnelikult, kuigi veidi kurvalt
suurt koormat kandes vaikselt looka vajub.
Ja ikka käivad
rõõmumesilased võras
näljastena sumisemas.
Hall paju hellalt kõiki tulla laseb.
| | ema | | Lisas: ragged @ 2019-08-14 | Hinne: - |
 |
Eelmine luuletus samas kategoorias
Ema soojus | | Järgmine luuletus samas kategoorias
Imepuud
|  |
| |
