Ülevalt vaatab punane silm.
Täna on nukker ja tuuline ilm.
Silm jälgib seda, kas nutame ka,
pisaraid ohvriks nõuab meilt ta.
Astuvad jalad ja all nutab tee,
nutma ei ole hakand veel me.
Kardame silma, kuid aru ei saa,
kust võtab õiguse käskida ta.
Karistus tulla võib vali ja julm.
Silma kohal kortsus on kulm.
Silma ripsmeil on kuivanud kurk -
ootavad, kuhu jääb pisarapurk.
Tee nutab pisaraid, neelab nad maa,
tee käest silm ei taha neid ka.
Tõrgume küll, aga väriseb jalg,
kahvatu hirmust on igal meist palg.
Silm on seal üleval punane, suur.
Meie jaoks valmis on pandud tal puur.
Kui see meid püiab, seal nutame siis,
kuni meist eritub viimane piisk. |
