ma kartsin et leian sind mägede lähedalt
sinna sa maha jäid kellestki ammu
lootsin et kaugusest häält kuulen vähemalt
pimedas orus mõnd talvkurba sammu
vaikuse pehmus vaid hellitas põski mu
mägi läks ära ka jalgade alt
tee oli kaugele küngastest viinud su
lõputu avarus köitis sind visamalt
ei leidnud ma mägede lähedalt sind
ja mitte ka hoopiski avaralt lagedalt
otsima edasi nüüd sina pead mind
(luuletus lõppeb küll suht’sel magedalt) |
