üks käsi keerab lehte
teine toetab oimu
teen mõttes pika tehte
kuulan vaikset sõimu
ei leia oma laualt
väikseid tolmutükke
vaid haaran pliidiraualt
selle kuuma hetke
üks pisar sulab vaipa
teine juba tekib
justkui oleks näinud laipa
veri soontest lekib
ma seisan hallipäiselt
oma ukseaugus
sealt mulle viirastub
et lähenes must kaugus
sa pillad ridiküli
minu jalge ette
nii puhkeb kõigis tüli
upun seebivette
ei tea miks valus oli
kui ma nägin puhtust
ei tea miks süütu tuli
süüdistatult välja kohtust… |