On tardumuses, vahel ärkab
Kui äkki õrnalt torkab keegi
Nii rapub, oma und ta märkab
Ep märkamata jää ka seegi…
Et oled surnud, keha elab veel
Kuid säde läinud, alles ainult süsi
Ja kõnnid süngelt öisel külateel
Miks piinan end, sa parem ära küsi.
Ja vaatad väikselt sillalt vette
On vesi tume, hinge moodi
Kui astuks nüüd ma sammu ette
Või läheks ära oma voodi…. |
