| Naer vaikis siin treppide peal,
uus tee kulges mägede taha.
Suur maailm mind üllatas seal
ja väikene kodu jäi maha.
Nüüd merede ääretust tean,
ka jõgede, järvede suurust.
Siit edasi minema pean,
teel tundes vaid sõpradest puudust.
Jääb kahvatusk tähede ees
meid eluteel hellitav päike.
Ka väikeste maailma sees
ei enam ma olla saa väike.
On valendav lumevaip maas
meil looduse talvisel rajal.
Need maailmad kohtuvad taas
me kodudes jõulude ajal. | | Uno Sikemäe, jõuluaeg, sõprus, lumi, jõulutunne, jõulud | | Lisas: ragged @ 2015-12-24 | Hinne: - |
| |
