| Rukis on õitsenud,
küpsemas kollaseks
lainetav vili,
sügise leib.
Korraks su juukseid
silitan käega
künnist veel mullase,
enne kui kaod.
Ikka ja alati
lähed sa ära,
enne kui hommikut
kuulutab lind.
Nii minu vaesuses,
nõnda mu näljas
lainetab küpsedes
võõraste leib. | | Karl Ristikivi, eesti autorid, tuntud autorid | | Lisas: Carl16 @ 2015-12-13 | Hinne: - |
| |
