Tee lahti, arm, nüüd oma süda,
vaat, tulnud jälle kevade,
Ja tema terad, õied, laulud
meid teretavad uueste.
Tee lahti, arm, ka oma süda,
külm, lumi kaob pääva eest:
las' armupäikest sulatada
ka külmad hangud südamest!
Tee lahti, arm, ka oma süda,
noor tuul kõik hüüab õitsele:
las' tõusta rinna põhjast õilmed
ka, armuõilmed ülesse.
Tee lahti, arm, ka oma süda,
vaat, kuida loomus tõttada
kõik püüab, enne talve külma
täit suverõõmu maitsema!
Oh kas siis südant üksi tahad
vait jätta, tuimaks, armuke?
Oh soenda tend, elul' süüta,
tee lahti, lahti südame!
|