Näed kõrged pilved lendvad
tuule tiivul üle maa -
nendega ma sooviks sõita
sinu juure lendada!
Tunned tuule kerget õhku
oma ümber mängivad -
minu hinge igatsused
kaugelt siis sind hüüavad!
Pääval sinu poole pala
soovimine ulatab,
ööse mõte, meel ja süda
unes sinu kuju nääb.
Aga samm jo mullapinnal
juurdub, paika leiab ta:
ei sind jõua pilve rutul,
tuule tiivul tereta'.
Nõder s õ n a, ta siis olgu
tunnistuseks, neiu, sul,
et mo ülem mõte, vara
oled õhtul, hommikul!
|
