Õues armsast' linnud laulsid,
magama nüüd jäänud nad,
tiiva alla pead matsid,
pesas hellast' uinuvad.
Luhalt hüüab üksi veel
rohutirtsu hele heal -
lapsuke, nüüd heida sa
rahulist' ka hingama!
Õues armsast' lilleõied
nikutavad kõrre peal,
magavad, kuu paistel hing'vad,
magust und nad näävad teal.
Õunapuu ka uinistab,
õits'vaid oksi liigutab -
lapsuke, nüüd heida sa
rahulist' ka hingama!
Uni tuleb udujälgil,
läbi akna vaatab ta,
kas ehk lapsuksed veel kuskil
ülevel peaks olema.
Kus neid leiab ärkselt, seal
tasa heidab kulmu peal' -
lapsuke, sest heida sa
rahulist' ka hingama!
|