Tule surm ja haara kirves,
löö otsustavalt südamesse.
Tulgu tuul ja viigu ära,
puna lombid kaugele.
Kannatused matku maha,
et nad põrgus põleksid.
Tunded aga külmutaku,
et nad muutuks tundetuks.
Mälestused kustutaku,
et ma elaks pimedas.
Hinge aga purustaku,
et ta laulaks kurba viit.
Tule surm ja vii mind ära.
Ära küsi,ära oota vastust,
vaid uinuta mind magama.
Kivile sa kirjuta mu verega lause,
mis eal ei kustuks.
Olgu hing su kaitseingliks.
Olgu veri mu armastuse märgiks.
Olgu headus tapjaks su muredele.
Olgu pilk su turva tundeks.
See on mu saatus,mis kirjutatud siia.
|
