. .
.
Täna on neljapäev, 28.03.2024, kell on 14:40        Ajutiselt on sisselogimine peatatud
. Vaata: Neid on olnud- tulnud-läinud, kuid mitte keegi mi .
   

Neid on olnud- tulnud-läinud,
kuid mitte keegi mitte kunagi,
polnud nii lähedalt näinud,
ega mu südame sees käinud.

***************

Ma avasin silmad veel eile ,
et avastada taas
kuidas olen teile
lamajaile maas
löönud näkku nuge
samal ajal kui ise
olen otsinud tuge
kui ise
olen lagunend koost
leidnud ennast taas
olles vaid (loos)
mille leiad maast.


*****


Antidepressandid, viin ja valu:
ma iga jumala päev neist vabastust palun!
Mu hing imetakse kui musta auku,
niipea kui mälestustest saab füüsiline valu .
Ma olen rõõmus, kuid mitte õnnelik,
ma olen rahvusvaheline põgenik!




Ma vist langesin kui rahetera mööda asfalti,
kui mu hing jäädavalt laastati.
Mitte ei löödud vaid julmalt peksti
nagu kivisse jäädvustatakse teksti.
Üleni hirmust värisedes ma varjusin,
ma kartsin ja karjusin.
Olin ju lõpuks hakanud uskuma,
kuid usk võib kõigutada su kukkuma.
Nii paganama kõigutamatu ja külm
kuid talle polnud sellest küll.
Temale oli see justkui lotovõit
kui ta on sust välja imenud kõik-
tärganud lootuse ja usu
ja isegi juba hävinud rusud.
Ma ei hinganud ta jaoks,
kuid olin seal ta heaks.
Mis paneb arvama et keegi
peale ühe suudab süüdata leegi?
Ei, ta ei suutnudki,
seda ta ei puutundki.
Ta lihtsalt kangutas ust,
mis oli nii hästi peidus.
elu, A.T.G., mälestused, alkohol
Lisas: HaventSeen @ 2013-11-19 Hinne: -


« Eelmine Eelmine luuletus samas kategoorias

Kadrisandid

 Järgmine luuletus samas kategoorias
Kuhu oled peitnud aarded mida olen otsind eluaeg? Erutusest kaame v...
» Järgmine

. .